Tarand kinnitas, et tema ettepanekutes Tallinna linnajuhtimise reformimisel pole midagi ilmutuslikku ega enneolematut.

"Ma ei lubaks nende rakendamiselgi, et Eesti saab 5 rikkama Balti riigi hulka või et pensionäride elu läheb muretumaks. Soovitangi esimese asjana kodanikel olla valvel mõttetute loosungite andjate suhtes. Kui teil on miskipärast kindel erakondlik eelistus, kaaluge oma erakonna sõnumit! Kui see alahindab teie vaimset kapatsiteeti, hääletage mõne teise erakonna või valimisliidu poolt, kes seda viga ei tee," ütles ta.

"Olen öelnud, et Tallinn on üks halvemini valitsetud Euroopa omavalitsusi," jätkas Tarand. "Mis sellest, et ta on mingi valiku alusel IT nupukuselt 7. kohal. Ka kultuuripealinna tiitli roteerumine siia ei anna alust väita vastupidist. Neil asjadel ei ole omavahel tegelikku seost, nagu pole seost olümpiamängude korraldamisel Ateena prügimajanduse säästlikkusega või Pekingi mängude toimumisel inimõigustega Hiinas. Kui puuduks keskerakondlik korrumpeerunud ja pea bolševismini politiseeritud linnavalitsus, siis võiksime olla IT nupukuselt kasvõi esikolmikus ning kanalisatsioon oleks võimeline südasuvist äikesevihma kollektorisse juhtima, selmet elanike keldreid veega täita."

Tarand selgitas, et mädanenud tüvi, mille tegelikku olukorda võib mõista Elmar Sepa ja Ivo Parbuse kahekõnedest, on küps sanitaarraieks, mis ongi kohalike valimiste eesmärk Tallinnas.

"Tallinna ei tohi valitseda erakond, mis vabatahtlikult toetab Venemaal esindusdemokraatiat parodeerivat võimu („Jedinaja Rossija“) sõpruslepingu kaudu. Ka pole Tallinnale tarvis Silvio Berlusconit meenutavat meeri. Faktilise selgitusena siinkohal, et Berlusconi pani oma varadele aluse Milaano munitsipaalkorterite ehitamisega, mis Itaalia seaduse ja kohtuvõimu iseärasuste tõttu ei saanudki lõplikku õiguslikku lahendust kohtus. Tänapäeval seob kahte meest väliselt ehk kõige rohkem armastus kõigsuguste naissuhete eksponeerimise kaudu macho-valija meelitamiseks...
Kuid mädanenud tüve ei saa ümber lükata luik-haug-vähi kombel, vaid pigem ikkagi ühistegevusega, analoogiliselt muinasjutule, milles hiire pingutuse lisamine aitas naeri lõpuks maa seest välja tõmmata."

Tarandi soovitus Tallinna valijatele ja Tallinnas kandideerivatele erakondadele on apoliitiline linnajuhtimine.

"Teiseks võiksid erakonnad, kes soovivad kvaliteetset munitsipaalvõimu, anda aegsasti valijale teada, et nende eesmärk on linnavalitsuse depolitiseerimine, milleks nad loobuvad oma linnapeakandidaatide esitamisest ja lubavad palgata hoopis mitteparteilise linnapea. Minu poolest oleks neil aeg sammud seada kas Allar Jõksi, Rainer Nõlvaku või Leo Kunnase poole, et kindlalt positiivsetest näidetest tulvil CV-ga isik annaks nõusoleku Tallinna vabastamisel kaasalöömiseks. Aga kui see ei sobi, lubatagu vähemalt ausat ja parteipoliitikast vaba konkurssi ametikoha täitmiseks. Edasi, võiksid nad kaotada leegionitäie parteilisi linnaosavalitsejate töökohti ja deklareerida, et kõigi poliitiliselt ametissenimetatud linnaosavalitsuste ametnike töölepingud lõpetatakse valimistulemuste väljakuulutamise päeval."

Eurovalimistel üle 100 00 hääle kogunud üksikkandidaat arvas, et Tallinnale rõhutatult parteivaba meeri andmine tagab partokraatlik tõmblemisest stabiilsema arengu, see omakorda vähendavat parteilist korruptsiooni.

"Abilinnapead võiksid omakorda olla poliitiliste peavoolude esindajad. Näiteks tegeleks Jüri Pihl kuritegevuse vastase võitluse ja korruptsioonitõrjega, Keit Pentus haridusameti kureerimise, kultuuriküsimuste ja ühistranspordiga, IRL aselinnapea oleks vastutav ettevõtluse olukorra ning Tallinna kui merelinna potentsiaali realiseerimise eest (ei varja, et näen sellena Tõnis Paltsi, aga eks erakond ise otsustab) ning roheliste aselinnapea hooleks jääksid keskkonnaküsimused ja miks mitte ka paljukiidetud IT nupukuse edendamine."