Tarand ütles, et "keegi kade parteilane" oli politseile tema kleebiste kohta avalduse teinud. Tarand läks politseiga konsulteerima, kes jäi kimpu seaduse tõlgendamisega.

"Seadusandjad on teinud seaduse, mis loetleb, et välireklaami ei tohi teha ühistranspordis ja taksos. Aga eraauto kohta ei ütle midagi. Sammoodi on keeruline ütelda, et kui ma autole kirjutan ühe numbri, ja kui see on kandidaadinumber, on see kohe valimispropaganda. Ei usu, et valijale kohe minu nimi ühe numbriga seostub," kommenteeris Tarand. Ta lisas, et ka tema nime autole kleepimise keelamine on raskendatud.

Tarandi sõnul tuleks politseilt "praakseaduse" tõlgendamise kohustus ära võtta. "Ei ole võimalik, et politsei on ette valmistatud reklaamisemiootik," ütles ta.

Politsei palus Tarandil kandidaadinumber autolt maha võtta, nime osas ei jõutud aga kokkuleppele ja sellega seoses esitas Tarand vaide. "Arvati, et tavakodanikule seostub nimi europarlamendiga, aga ma ei tea, võib seostuda ka isa või emaga," arvas Tarand.

Tarand on kindel, et kaebuse esitas just üks riigikogulane, sest tutvus kaebuse esitaja andmetega. Ta ütles aga, et ei saa isikuandmete kaitse tõttu avaldada, kellega täpsemalt oli tegu.

Tarandiga sarnase triki tegi 2007. aastal Peeter Võsa, kui kleepis oma auto külge enda kandidaadinumbri ja nime ning kutsus inimesi üles enda poolt hääletama. Ise ta reklaamiseaduse rikkumist ei näinud ja väitis, et number 295 oli hoopis masina kiiruserekord.