“Paljudele võib kakao ümber toimuv mõjuda üsna dickensliku õudusena, kus näeme tänapäeva Oliver Twiste ja Philip Pirripeid lapsena töötamas samasuguses vaesuses ja kohutavates töötingimustes. Muidugi võib ka vastu väita, et see pole tarbija asi, kuidas farmerid oma lastega “töökasvatust” kaugetes maades läbi viivad. Minu meelest on siiski tarvis lähtuda rahvusvahelistest lepingutest, mis seavad standardeid,” selgitas lepingu vastuvõtmist toetanud Tarand Delfile.

Eurosaadiku sõnul oli resolutsiooni poolt hääletamine vajalik, sest leping mõistab hukka lapstööjõu kasutamise kakaosektoris. “Seal (lepingus — R.V) kutsutakse üles riike ratifitseerima ÜRO laste õiguste konventsiooni ning ILO konventsioone, mõistetakse karmilt hukka laste tööjõu kasutamise kakaokasvandustes ja kutsutakse üles kõiki kakaokaubandusega tegelejaid võitlema laste sunniviisilise töö ja lastega kaubitsemise vastu,” rääkis Tarand.

Saadiku sõnul avaldas eelmine aasta kakaokaubandusele mõju Elevandiluuranniku poliitiline olukord ning tänavu jällegi eurokriisi põhjustatud vähenenud tarbimine Euroopas, mis on endiselt suurim kakaotarbija. “Sellest tulenevalt erakordselt hea kakaosaak lihtsalt seisab ning kardetav tagajärg võib olla farmerite loobumine kakao kasvatamisest,” ütles Tarand. Tema sõnul ennustatakse šokolaaditoodetele siiski keskpikas perspektiivis korralikku, isegi kuni seitsmekordset hinnatõusu. “On isegi öeldud, et 20 aasta pärast on šokolaad sama eksklusiivne kui kaaviar,” selgitas Tarand.

Saates ”Pealtnägija” toodi kolmapäeval välja, et Eesti on üks maailma suurimaid kakaoubade importijaid Aafrika probleemriikidest, kus kasutatakse kakaoistandustes lapsorje. Kuigi suuresti on tegemist transiidiga, selgub, et ka näiteks Eesti magusatootja Kalevi puhul pole tarneahel läbipaistev.

Väidetavalt töötab kakaoistandustes üle 270 000 alla 12-aastase lapse. Viimane uuring ütleb, et koguni 1,8 miljonit lapsorja töötab Lääne-Aafrika istandustes maailma magusasõltlaste heaks.