Õiguskantsler Indrek Teder teatas sel nädalal, et maanteeametil pole õigust edastada eraparklate operaatorite trahvinõudeid parklas pargitud sõidukite omanikele. Maanteeamet otsustas seetõttu üles öelda kolme firmaga sõlmitud lepingud.

Samas lubab uuest aastast jõustuv liiklusseadus maanteeametil õigustatud huvi korral avaldada piiratud juurdepääsuga andmeid kolmandatele isikutele ehk siis teoreetiliselt ka parklaomanikele. Seda teemat puudutavat rakendusmäärust valmistatakse praegu ette majandusministeeriumis. Kuidas uus kord hakkab täpselt välja nägema ja kas seda mõjutab ka õiguskantsleri värske seisukohavõtt, pole esialgu teada.

Vandeadvokaat Indrek Sirk nentis täna Kuku raadio saatele „Ärataja” antud intervjuus, et kui maanteeamet tahab edastada parklaomanikule parkija andmeid, tuleb teostada ka järelvalvet, kuidas neid andmeid kasutatakse.

„Kust me teame, et parklaoperaator — kes väidab, et tal on õigustatud huvi andmete saamiseks — kasutab neid andmeid just nimelt enda huvides, mitte näiteks kurjategijate huvides?” küsis Sirk.

Tema sõnul on probleeme isegi politseinikega, kes teevad päringuid oma isiklikes huvides ja kasutavad andmeid ära kas omal isiklikes huvides või kuritegelikel motiividel, aga need juhtumid on politsei sisekontrolli jälgitavad ja kontrollitavad. „Aga parklatel oleks vaja tuhandete sõidukite andmeid iga päev. Kes nende üle järelvalvet teostab?” uuris Sirk.

„Tuleb Leedust või Venemaalt näiteks kümne musta värvi Honda CRV tellimus, autovargad teevad selle päringu ning selgitavad välja, kellel on need autod. Või näevad linnas meeldivat autot ja teevad päringu. Järelvalvet on praktiliselt võimatu teostada,” kirjeldas Sirk.

Indrek Sirgi sõnul oli see ka andmekaitse spetsialistidele suureks üllatuseks, et uude liiklusseadusesse lisati punkt, mille järgi liiklusregistri andmeid võivad saada mitte ainuüksi avaliku võimu teostajad, vaid õigustatud huvi korral kes tahes.

Parkimise eest tasub maksata

Kuigi riigikohus on seadnud oma otsuses osa eraparklate tegevuse kahtluse alla, soovitab Sirk autoomanikul siiski parkimise eest maksta, kuna kohtu kaudu on võimalik parkija isik tuvastada.

„Kui te vähegi saate aru, et te tarbite mingisugust teenust, et siin on mingisugune parkimiskord kehtestatud, ja on ka parkimistasu, siis lihtsam, odavam ja vähem närvikulukam on maksta,” soovitab Sirk — vaatamata sellele, et tema hinnangul ei suuda parklad enamikel juhtudel tuvastada, kellega parkimisleping sõlmiti.