Saar rääkis, et riigikogu juhatus saatis põhiseaduskomisjonile riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise projekti, kus oli kirjas nii komisjoni istungite salvestiste salastamine 30 aastaks kui ka komisjonides toimunud arutelude osas vaikimiskohustuse kehtestamine.

Küsimus sai alguse sellest, et Eesti Ekspressi ajakirjanik Tarmo Vahter küsis komisjoni istungi salvestisi ning tekkis küsimusi, mida tohib avalikustada, mida mitte ja mis üldse olemas on, sest erinevates komisjonides kehtisid erinevad reeglid. Erinevates komisjonides kajastasid protokollid komisjonis toimunut erineva põhjalikkusega, osad komisjonid salvestasid oma istungeid, teised mitte.

"Meie oleme öelnud, et komisjoni istungid võiksid olla reeglina avalikud, ehk huvirühmad oleksid istungitele kaasatud, vajadusel oleks istung ka avalikkusele avatud," kommenteeris Saar. Ka praegu kutsutakse huvigruppe komisjoni istungitele, kuid palju sõltub komisjoni esimehe suhtumisest.

Kuidagi ei saa sotsiaaldemokraadid Saare sõnul olla nõus sellega, et komisjoni istungil osalejatele tekib projekti kohaselt kohustus austada komisjonis räägitu konfidentsiaalsust ehk seda mitte kommenteerida. "Kuidas saan ma ukse taga ajakirjanikele kommentaare anda? Suu kriipsuks tõmmatud ja ei räägi midagi? See minu jaoks kõige küsitavam," kritiseeris Saar.

Samuti ei pidanud ta mõistlikuks põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste ettepanekut kehtestada komisjoni istungitel räägitu kommenteerimisel Chatham House'i reeglid. Selle reegli kohaselt võib kasutada arutelul saadud infot, aga ei tohi avalikustada rääkija isikut või kuuluvust.

Saare sõnul kasutatakse Chatham House'i reeglit ajurünnakutel, kus üritatakse soodsat õhkkonda luua ideede genereerimiseks. Riigikogu komisjonides toimub hoopis teistsugune tegevus, sest fraktsioonide istungitel arutavad erakonnad oma seisukohad läbi ja komisjoni istungitel kaitsevad saadikud oma fraktsiooni seisukohtasid ja üritavad jõuda kokkuleppele. Seega see reegel tema sõnul riigikogusse ei sobi.