Indrek Saar eestikeelsest koolist: peame arvestama kohalike oludega
Tiidus märkis, et lähenevate valimiste eel on elavnenud debatt eestikeelse hariduse teemal. Ta soovis ministrilt teada seisukohta eestikeelsele haridusele ülemineku kohta.
Saar viitas sügisel riigikogus läbi viidud debatile haridusküsimustes ja laiale konsensusele selles suunas, et Eesti kool on eestikeelne. Ta viitas tõsiasjale, et loomulikult jäävad tõenäoliselt ka tulevikus mingid erandid, nii nagu tänagi on võimalik Eestis õppida ka inglise, prantsuse, saksa keeles, nii on ilmselt ka tulevikus. „Aga see, et Eestis on ühtne ja koosõppiv koolisüsteem, see on minu arust lai poliitiline konsensus ja mina olen aru saanud, et kõik täna valitsuses esindatud erakonnad seda põhimõtet igati toetavad,“ ütles Saar.
Ta lisas, et mitte ainult sõnades ei toeta, vaid ka selle jaoks praktikas tööd ja otsuseid teevad. Näiteks on haridusministeerium käivitanud programmi "Professionaalne eesti keele õpetaja igasse vene õppekeelega lasteaiarühma", et kõigil lastel oleksid alushariduses võrdsed keelevõimalused.
Uuel õppeaastal saab näiteks 150 Ida-Virumaa lasteaia- ja üldhariduskooli õpetajat tasuta B2 ja C1 taseme eesti keele koolitust, et sooritada ka nõutav tasemeeksam. „Mis puudutab täiskasvanute keeleõpet, siis seal toimub see mitme ministeeriumi koostöös ja siin on märkimisväärne roll ka Kultuuriministeeriumil ja Integratsiooni Sihtasutusel,“ märkis Saar.
Minister viitas asjaolule, et kui me räägime eestikeelsest koolist, siis me ei saa vaadata ainult nende otsuste suunas, mida tehakse riigi tasandil. „Väga paljud nendest otsustest sõltuvad kohaliku kogukonna ja kohalike omavalitsuste otsusest,“ toonitas Saar. Ta nentis, et järelikult kohalikud olud on mõnevõrra erinevad ja neid kaalutlusi, miks ja mis hetkel suudetakse üle minna selgelt eestikeelsele koolile, on erinevaid. „Ja nendega me peame ilmselt arvestama ka tulevikus,“ ütles Saar.
Saar vastas veel Ain Lutsepa esitatud küsimusele kultuuriinimeste sotsiaalsete tagatiste, Martin Helme esitatud küsimusele riigifirmades kohustusliku marssimise ja Arto Aasa esitatud küsimusele kodakondsuspoliitika kohta.
Justiitsminister Urmas Reinsalu vastas Henn Põlluaasa esitatud küsimusele täitmata lubaduste ja Jüri Saare esitatud küsimusele riigiõiguse Instituudi kohta.
Riigihalduse minister Janek Mäggi vastas Krista Aru esitatud küsimusel Jõhvi linnaks saamise kohta ja Tiina Kangro esitatud küsimusele haldusreformi mõju kohta sotsiaalteenuste osutamisel.
