Indias viibivate laevakaitsjate lähedased: Eesti välisministeeriumi väljaütlemised jätavad mulje, nagu oleks meeste kinni hoidmine õigustatud

Indias viibivate eestlastest laevakaitsjate lähedased on nördinud, et Eesti välisministeerium ei ole nõudnud India kõrgematelt võimudelt kohaliku politsei korralekutsumist, et see laseks kohtu poolt õigeks mõistetud laevakaitsjatel riigist lahkuda.

Juba üle aasta Indias viibinud laevakaitsja Lauri Aderi ema Maret Veikat ütles Delfile, et teda ja teisi lähedasi ning mehi ise paneb nördima, kuidas välisministeerium oma tegevust valgustab ja millisel viisil ta tegutseb.

Veikat tõi välja ministeeriumi tsitaadi Delfi uudisest, mis rääkis sellest, et Eesti ja India esindajad kohtuvad laevakaitsjate küsimuses 4. veebruaril. Selles artiklis ütles ministeerium:

"Soovime veelkord India võimudele rõhutada vajadust lubada humanitaarsetel kaalutlustel Eesti kodanikel naasta kodumaale kaasuse läbivaatamise ajaks India ülemkohtus. Praegu on kõige olulisem, et India Ülemkohus määraks võimalikult kiiresti kuupäeva istungi toimumiseks Ülemkohtu kohtunike ees. Seal otsustatakse, kas Ülemkohus võtab menetlusse edasikaebuse Tamil Nadu osariigi ülemkohtu 10. juuli otsusele, millega mehed vabastati süüdistustest."

"India võimudele pole vaja rõhutada humanitaarseid kaalutlusi meeste kodumaale pääsemiseks," on laevakaitsja ema nördinud.

"Mehed on õigeks mõistetud, ülemkohtule esitati erikaebus 25. augustil 2014. koos taotlusega peatada menetluse ajal vaidlustatud õigeksmõistva otsuse täitmine. Kohus võttis vastu erikaebuse ja väljastas kostjale teatise, kuid ei väljastanud määrust vaidlustatud otsuse peatamiseks, mida nõudis Tamil Nadu politsei," lisas naine.

Seni, kuni ülemkohus pole väljastanud ühtki määrust Tamil Nadu osariigi poolt vaidlustatud otsuse peale, on see kohustatud lähedaste sõnul täitma vaidlustatud otsust, mis vabastas laevakaitsjad ja meeskonna. Tamil Nadu politsei viga otsuse mittetäitmisel, mis ei luba mehi maalt lahkuda, ei ole lähedaste arvates muu kui jäme allumatus kõrgema kohtu otsuse täitmisel ja ulatub kohtu solvamiseni.

"Lähedastele ja meestele on mõistmatu, miks ei võiks välisministeerium nõuda India kõrgematelt instantsidelt politsei korrale kutsumist või paluda meestele erandkorras väljasõiduluba India valitsuselt. Välisministeerium keeldub advokaadi seisukohaga nõustumisest, vaid on seisukohal, et tuleb siiski arvestada sellega, et seaduste rakendamise kohta saab lõpliku otsuse teha kohus. Samamoodi arvab ka Briti välisosakond," rääkis Veikat.

Naise sõnutsi on võimalik, et selline tegutsemiskava tuleneb poliitilistest kaalutlustest. "Me ei tea. Usun siiski, et piisavatel selgitustel oleksid nii mehed kui pered seda mõistnud," lisas Veikat.

"Praegu jääb aga kahjuks meedia kaudu kõlama, nagu meeste viisata, tööõiguseta, rahata, liikumisvabaduse ja tööta viibimine Indias ongi õigustatud."