Ilveste tekitatud kahjud maksti põllumeestele kinni
Keskkonnaamet hüvitas valdava enamuse eelmisel aastal huntide, karude ja ilveste poolt põllumeestele tekitatud kahjust. Rahuldamata jäid kolm avaldust, mille puhul eksperdid ei suutnud tõendada suurkiskjate
osalust, murtud kariloomade arvu või mis ei vastanud kehtivatele seadustele.
„Hundi tekitatud kahjusid hüvitati kokku 45 taotlejale ligi 530 tuhande krooni ulatuses, ilvese poolt kariloomade murdmisi kompenseeriti 5 inimesele ligi 45 tuhande krooni eest ning karude poolt mesitarude
kahjustusi 25 mesinikule veidi rohkem kui 140 tuhande krooni ulatuses,“ ütles keskkonnaameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi. Eelmisel aastal laekus keskkonnaametile kokku 1,2 miljoni krooni
ulatuses suurkiskjate poolt tekitatud kahjude hüvitamise taotlusi.
Tõnu Talvi ütles, et edaspidi pööratakse kiskjakahjude hüvitamise menetlemisel senisest suuremat tähelepanu omanikupoolsele vastutusele ja kasutatud ennetusabinõudele (karjamaade vahetamine ja järelevalve, karjuste ja karjakoerte kasutamine, kiskjakindlate aedade rajamine, aktiivsed hirmutid jms). Eesti loodushoiu sümbolite ja tegevusprioriteetide hulka kuuluvad nii traditsioonilise põllumajandusega hooldatud pool-looduslikud kooslused kui meie rikkalik suurkiskjate fauna.
Kiskjakahjude esinemiskohtade paiknemine ja ulatus väljendab ennekõike suurkiskjatele sobilike elupaikade, nende loodusliku saagi ja kariloomade kättesaadavust. Kiskjakahjude suurus peegeldab ka
inimasustuse ja -tegevuse muutumist maapiirkondades ning nõrka omanikujärelvalvet.
Tulenevalt looduskaitseseadusest ja kooskõlas Euroopa Liidu seadustega hüvitatakse Eestis põllumajandustoodete esmatootjatele pruunkaru, hundi ja ilvese tekitatud kahjud ning kahjustuste ennetamiseks tehtud kulutused.
Suurkiskjate tekitatud kahju hüvitatakse pea täies ulatuses, kusjuures abi taotleja kanda jääb omavastutuse kohustuslik osa 1000 kuni 2000 krooni aastas. Euroopa Liidu liikmesriigina peab Eesti jälgima, et
põllumajandustoodete esmatootjatele antav vähese tähtsusega abi ei ületaks Euroopa komisjoni kehtestatud piirmäära, mis on 7500 eurot (117 350 krooni) kolme aasta kohta.
