Ilvese vanaema nimekaim Vene teenistuses

 (258)
Toomas Hendrik Ilves
Postimees/Scanpix

Toomas Hendrik Ilvese bioloogilise vanaema nimi oli Tšistoganova. Sama nimega mees, Anatoli Tšistoganov oli Nõukogude eriteenistuste poolt värvatu, kes osales Trotski poja Sedovi jälitamises Pariisis. Kesknädala peatoimetaja Allan Alaküla uurib seoseid.

Haruldane karaiim

Ilves on ise mitmetele inimestele rääkinud, et on vanaema poolest mitte venelane, vaid karaiim. So Krimmist Leedu suurvürst Vitautase ajal Põhja poole ümber asunud juudi päritolu rahvakillu järeltulija, kellest paljud veel hiljem asusid ümber Venemaa pealinna.

Karaiimid on tänapäeval võrdlemisi haruldane rahvuskild — näiteks 2004. aasta alguse seisuga elas Tallinnas ainult neli karaiimi. Tervel Venemaal ja Ukrainas on silmatorkavalt haruldane ka Ilvese vanaema perekonnanimi Tšistoganova. Peterburi kandist annab internetiotsing Suurest Isamaasõja elusolevate veteranide nimekirjast välja ainult kellegi Anna Aleksei tütre Tšistoganova, kes on sündinud 30.11.1923.

GPU mees Anatoli Tšistoganov

Arvestades Ilvese vanaema Eestisse smugeldamise hämaraid asjaolusid, paeluvad tähelepanu aga viited 1910. aastal sündinud ning 40ndatel hukkunud Anatoli Tšistoganovile. Nõukogude eriteenistuste poolt värvatud Vene emigrandile, nn Kodumaale Tagasipöördumise Liidu liikmele, kes osales Trotski poja Sedovi jälitamises Pariisis.

1937. aastal Pariisis ilmunud „Opositsiooniliste bolševike-leninlaste bülletäänis“ (nr 60–61) kirjutab keegi initsiaali „E“ taha peituv autor: „1936. aasta 7. novembril varastasid GPU agendid Pariisis Trotski arhiivid, mille L. Sedov oli andnud Sotsiaalajaloo Instituudile. /…/ Kui GPU veendus, et varastatud arhiivid ei paku talle mingit huvi ja sai teada, et Pariisis asuvad ka mingid muud Trotski arhiivid, tugevdati Sedovi jälgimist. Tavaliselt üsna ettevaatlikud Pariisi gepeuulased muutusid julgemaks ning akendest piilumisele lisandus aktiivne jälitamine. Keegi prillidega isiksus püüdis Sedovile järgneda, kuid peeti Sedovi palvel politsei poolt kinni. Subjekt osutus jällegi Vene valgekaartlaseks, kellekski Tšistoganoviks, ikka sealtsamast Tagasipöördumise Liidust“.

Bülletääni väitel oli see Liit tegelikkuses GPU värbamiskeskus Pariisis.

Efroni tunnistus

Vene poetess Marina Tsvetajeva elu ja loomingut tutvustavalt leheküljelt leiame aga tema Pariisis 1937. aastal Venemaale kutsutud abikaasa, nõukogude agendi Sergei Efroni ülestunnistuse Lefortovo vanglast, kuhu ta viidi üle 1940. aasta aprillis. Efron tegeles Pariisis „Tagasipöördumise Liidu“ ja Prantsuse Kommunistliku Partei liikmete seast nõukogude luurele agentide värbamisega ning kirjeldas ligi 30 inimest, keda ta aastatel 1932–1937 kaasas NKVD salaoperatsioonidesse Pariisis.

Efron rääkis: „A. Tšistoganov täitis Sedovi (Trotski poja) jälgimise ülesannet, kuid kukkus läbi ning jäi talle silma. Sedov pöördus Prantsuse politsei poole, kes pidas ta kinni, kuulas üle ja laskis vabaks. Pidades silmas, et Tšistoganov avastas, et teda Prantsuse politsei tugevalt jälgib, siis ajutiselt katkestati temaga igasugune side. Aasta pärast alustas Tšistoganov uuesti täitma korraldusi teatud aadresside väljaselgitamiseks…“

Vene-eesti sõnastikud annavad ’tšistogani’ tähenduseks sularaha, ’rõtšeri tshistogana’ tähenduseks pakutakse aga „rublarüütlid“ või „mammonateenrid“. Kas Aleksandra Tshistoganova õe Lenigradis 1927. aastal sündinud lapse üle raudse eesriide Eestisse toimetamisel oli lisaks nõukogude eriteenistustele mängus ka sularaha, pole teada. Küll on selge, et presidendikandidaadina jätkamiseks Ilves nendele „vastikutele“ küsimustele vastuste leiutamisest ei pääse.

Möödunud Kesknädalas ilmunud lugu sellest, miks presidendikandidaat Toomas Hendrik Ilves keeldub vastamast küsimustele oma päritolu kohta, tekitas õukonnameedias pahameeletormi. Avalik-õigusliku Eesti Raadio arvamusliider Anvar Samost kuulutas terve teemakäsitluse „jälgiks“. Kuku Raadio keskpäevatundlased leidsid üksmeelselt, et nad ei taha neist küsimusist midagi teada.

Kesknädalas ilmunud käsitluse avaldanud Delfi kommentaariumis kogus lugu pealkirjaga „Toomas Hendrik Ilves põlvneb kommunistist?“ aga üle 800 kommentaari. Kesknädala veebis sai seesama lugu pealkirjaga „Ilvese „vastikud küsimused““ üle 100 vastukaja. Suur osa neist leidis küsimused olevat enamgi kui põhjendatud. Kõikide presidendikandidaatide päritolu peab olema teada ning salatsemise ja vassimisega Ilves ainult võimendab uudishimu oma ema päritolu vastu, leidsid paljud kommenteerijad.

Loe veel

Žirinovskist teame rohkem kui Ilvesest

Eesti suurima tiraažiga SL Õhtulehe 10. augustil ilmunud toimetuse seisukoht on sisult sama:„Ilvese ema poolt venelannast ema smugeldamine Puna-Venemaalt õitsvasse Eesti vabariiki tundub tollaseid olusid arvestades sedavõrd uskumatu, et sunnib Kesknädalat seda operatsiooni ja Ilvese esivanemaid seostama Vene luurega. Muide, kui Žirinovski isa oli teadupärast rahvuselt juut, siis Ilvese emast-isast ei tea me sedagi.“

Ilvese parteikaaslane, SDE aseesimees Eiki Nestor, teatas aga 11. augusti SL Õhtulehes: „Minu arust Kesknädal peaks Ilvese ema ees vabandama. Kui siiamaani loobiti poriga poliitikuid, siis nüüd ka juba nende vanemaid ja vanavanemaid.“

Eesti Päevaleht lisas 12. augustil: „Nestor /…/suhtus skeptiliselt Keskerakonna ja sotside osalusel loodava valitsusliidu sündi. Võimaliku koostöö teeb keeruliseks see, et erakonna ajalehes ilmuvad haiglaslikud artiklid, kus loobitakse poriga juba presidendikandidaatide vanemaid ja vanavanemaid.“ Seega sotsid võiks Keskerakonnaga koostööd teha küll, kui poleks neid Ilvese „vastikuid küsimusi“.

Teiste erakondade kontoreist pole Ilvese päritolu teemale avalikult reageeritud. Küll on toimetus saanud sealtki täiendavaid viiteid ja nõuandeid teema edasiseks käsitlemiseks.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare