Ilvese residents jääb Keila-Joale ehitamata
Saksi sõnul kavatseb kantselei pöörduda ehituse ettevalmistustööde juurde taas järgmisel või ülejärgmisel aastal. Direktor möönis, et residents tuleb ehitada siis, kui riigil on majanduses paremad ajad. “Kindel on, et selle presidentuuri ajal residentsi ei ehitata.”
Keila-Joa residentsi oleks ehitanud Riigi Kinnisvara AS, tänavuses riigieelarves ei olnud selleks sentigi. Keila-Joa mõisahoone taastamise alustamiseks taotles presidendi kantselei 2008. aasta eelarvest 50 miljonit krooni, mida aga ei antud. Kogu kompleksi restaureerimisele kulunuks kuni 200 miljonit krooni.
“Meil ei olnud õigust nõuda, et Riigi Kinnisvara hoiaks Keila-Joad igaks juhuks meie jaoks,” ütles Saks. “Pealegi oleks see nõudnud neilt raha, et hoone hävimist vältida,” ütles ta.
Eesti Päevalehe andmeil on peale Keila-Joale soovitatud residentsiks ka teisi mõisaid ning kõneks on olnud ka mõni võimalik krunt või hoone Tallinnas, Kadriorule lähemal kui maamõisad.
“On pakutud ka teisi mõisaid, aga need oleksid veel kallimad,” ütles Saks. Ta tõdes, et residentsile võib läheneda nii, nagu praegu prooviti — rajada see mõnda ajaloolisse hoonesse –, kuid võib ehitada ka uue hoone. Saks kinnitas, et edasise suhtes pole ühtegi otsust langetatud.
Aasta tagasi võttis Riigi Kinnisvara AS Keila-Joa mõisa avalikust müügist maha, sest mõisa vastu hakkas huvi tundma presidendi kantselei. 19. sajandi esimesel poolel ehitatud mõisas nähti sobivat kohta presidendile elamiseks ja esindusülesannete täitmiseks.
Pühapäeval teatas Riigi Kinnisvara AS, et koos kümne muu objektiga läheb Keila-Joa mõis taas müüki. Viimati pakuti selle alghinnaks 20 miljonit krooni, praegust hinda Riigi Kinnisvara AS enne üldkoosoleku otsust ei kommenteerinud.
Lisaks Keila-Joa lossile müüb Riigi Kinnisvara AS veel kümmet objekti, nende seas on kaks kultuurilis-ajaloolise väärtusega hoonet.
Isamaa ja Res Publica Liit protestis eile koalitsiooninõukogus kava vastu müüa Pagari 1 ehk hoone, kus asusid kurikuulsad keldrikongid. “Sinna peaks tulema rahvusvaheline kommunismiohvrite muuseum,” ütles riigikogu IRL-i fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu. “Pagari 1 võiks kompromissina müüa osaliselt, jättes kongid välja,” ütles Reinsalu.
Müüginimekirjas on ka 19. sajandi algul rajatud Patarei merekindlus. “Seda on investoreile pakutud ka varem,” ütles Patarei vangla projekti koordinaator Andrus Villem. “Huvitundjad on olnud rohkem välismaalased,“ lisas ta.
Riigi Kinnisvara AS korraldas läinud aastal konkursi kahe kõrvuti asuva muinsuskaitsealuse objekti, Patarei ja Lennusadama ala detailplaneeringu koostamiseks ja võitjad töötavad selle kallal.
“Patarei eest ei saa küsida hingehinda ehk 50 miljonit krooni, sest see nõuab 1,5 miljardit krooni korda tegemiseks,” lausus Villem.
