Eesti riigipea meenutas, et mitmed meie lähiajaloo uurimiseks vajalikud arhiivid ei asu Baltimaades ja ei ole siinsetele uurijatele kättesaadavad, tollased avalikud allikad ei kajastanud sündmusi, rääkimata nende tagamaadest, seega peame uurima ka suulisi allikaid, kuni see on võimalik, vahendas presidendi kantselei pressiteenistus.

President Ilvese sõnul on 20. sajandil toimunu mõistmine eriti oluline noortele, kes ei tea läbi isikliku kogemuse, mis juhtus ja kellele paljugi meie lähiminevikust tundub uskumatuna.

“Ajalugu on politiseeritud nende poolt, kes ei julge seista näoga ajaloo suunas,” ütles Eesti riigipea. “Nende jaoks on tarvilik legendide loomine ja hoidmine, mitte aus ajaloo uurimine, mis võib hävitada ka nende enda eneseõigustuse.”

Vaid tõega saame seista varjamise vastu, rõhutas president Ilves, kes 2008. aastal algatas Eesti Mälu Instituudi asutamise ning seadis selle eesmärgiks anda põhjalik ja objektiivne ülevaade inimõiguste olukorrast Eestis Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal.

Täna ja homme Tallinnas toimuv rahvusvahelise teaduskonverentsi "Identiteedi ja isiksuse kujundamine kommunistliku võimu all: ajalugu Ida-Euroopa totalitaarreþiimide teenistuses" korraldab Eesti Mälu Instituut koos sihtasutusega Unitas (www.unitasfoundation.org).

Homme koguneb Kadriorus president Ilvese osalusel Eesti Mälu Instituudi rahvusvaheline komisjon, kuhu kuulub tunnustatud ajaloolasi ja inimõiguslasi.