Ilves: Türgi liitumine annab töökäsi

Europarlamendi väliskomisjoni aseesimehe Toomas Hendrik Ilvese sõnul annab Türgi vastuvõtmine Euroopa Liitu demograafiliste probleemide käes vaevlevale Euroopale tulevikus vajalikke töökäsi.

“Euroopal on vaja juurde inimesi ja meil on vaja energiat,” ütles Ilves kolmapäeval põhjenduseks, miks Türgi Euroopa Liitu vastuvõtmine on EL-i huvides. Tema hinnangul teeniks Türgi vastuvõtmine Euroopa Liitu pikaajalisi strateegilisi eesmärke.

Türgi liitumise vastuargumentidena loetles Ilves rassilisi ja kultuurilisi ning Türgi imperialistlikust ajaloost tulenevaid eelarvamusi.

“Ankara ja Istanbul ei ole sama mis ülejäänud Türgi,” viitas ta suurtele kultuurierinevustele euroopalikuks muutunud suurlinnade ja maapiirkondade vahel.

Europarlamendi väliskomisjoni aseesimehe sõnul ei lähe ühinemiskõnelused, mille alustamine otsustatakse tõenäoliselt detsembris, kergelt. “Siin on palju tõkkeid, mida ületada,” nentis ta.

Euroopa Komisjon soovitas kolmapäeval Euroopa Liidul alustada Türgiga liitumiskõnelusi, lisades, et kõnelused võidakse peatada, kui Türgit tabab inimõiguste alal tagasilöök.

Komisjoni soovitus sõltub sellest, kas Türgi suudab jõustada rea olulisi juriidilisi reforme. Soovituses ei määrata kindlaks kõneluste algusaega, mis jääb Euroopa ülemkogu otsustada.

“Komisjon leiab, et Türgi on piisavalt täitnud poliitilised kriteeriumid, ja soovitab liitumiskõneluste alustamist,” märgitakse raportis.

Komisjoni otsust tervitas ka Eesti-Türgi parlamendirühma aseesimees Evelyn Sepp, kes nimetas seda suureks väljakutseks nii Türgile kui ka Euroopa Liidule.

Samas on see Sepa sõnul võimalus õppida ajaloost ja parandada vanu vigu. “Meenutades kas või aastasadade jooksul Euroopa enda arengut ja suhteid tänase Türgi territooriumil asunud Bütsantsi või Osmani impeeriumidega, ning hinnates kriitiliselt põhjuseid, miks jookseb islami ja ristiusu leviala piir just sealt, kus see jookseb, saab Euroopa just pärast tänast otsust võimaluse olla sihikindlalt probleeme ennetav, avatud ja õiglane,” lisas ta.

Aseesimehe hinnangul on Euroopa kindel tugi ning Türgi motiveerimine demokratiseerimise läbiviimiseks kaugele ettevaatav ja kaalukas samm kogu Euroopa turvaliseks tulevikuks.

Sepp ütles, et Eesti ja eestimaalaste toetus Türgi tulemuslikele liitumisläbirääkimistele peaks eelkõige tuginema meie endi hiljutisele liitumiskogemusele.

“Olgem ausad, paljud ühiskondlikud protsessid vinduksid vastupidisel juhul Eestis tänaseni ja ilmselt võõristaksid ka meid paljud Euroopa riigid ja rahvad,” lisas ta.

Eesti-Türgi parlamendirühma kuulub 13 riigikogu liiget. Rühma esimees on Eldar Efendijev ning aseesimehed Sepp ja Andres Kork. Rühma kuuluvad ka Toomas Alatalu, Väino Linde, Silver Meikar, Nelli Privalova, Kaarel Pürg, Ain Seppik, Jüri Šehovtsov, Sven Sester, Trivimi Velliste ja Vladimir Velman.