„Te tegite õiget asja, te ohverdasite end õige asja nimel. Täna me täname teid mitte ainult sõnadega, aga ka teadmisega, et just teie lõite iseseisvuse taastanud Eesti riigi arusaama kohustustest ja liitlassuhte olemusest,“ ütles Ilves, kõneledes täna Eesti vabatahtlike auks korraldatud konverentsil.

„Kuni 1940. aastani võinuks me neid nimetada eesti rahva kõige õnnelikumateks poegadeks,“ rääkis Eesti riigipea. „Nende haridustee kulges Eesti Vabariigis, nad olid kasvanud üles iseseisvas riigis. Nende haridus oli ilmselt parem, kui ühelgi eesti põlvkonnal enne või ka pärast neid.“

President märkis oma sõnavõtus, et soomepoisse võiks nimetada lausa imeliseks põlvkonnaks, kui vaadata, mida õnnestus saavutada neil, kes sõjas ellu jäid ja Läände pääsesid.

Ilvese sõnul tavatsevad soomlased öelda, et nad jäeti Teises maailmasõjas üksi. „Tõsi, riigid appi ei tulnud või ei jõudnud seda teha. Aga kuidas jääb vabatahtlikega?“ küsis riigipea. „3358 eesti meest on rohkem, kui Eestil on praegu elukutselisi sõjaväelasi. Ma paluksin nende meeste panuse ja saatusega arvestada,“ rõhutas ta.

„Ka eestlased saavad öelda, et meid jäeti üksi. Jäeti üksi koguni pooleks sajandiks; ning et veel 1991. aastal polnud puudust neist, kes pidasid Eesti püüdlusi iseseisvuse taastamisel ohuks oma rahvuslikele huvidele.“

„Siiski julgen väita, et eestlased usuvad sügavalt ja siiralt just liitlassuhetesse. Me usume arusaama, et kui meie läheme teistele vajadusel appi, tulevad ka nemad meile appi siis, kui meil peaks vaja minema nende abi,“ rääkis riigipea. „Me usume kohustusse oma sõpru aidata. Täpselt nii nagu meie isad, onud ja vanaisad uskusid, kui nad läksid sõdima Soome vabaduse eest.“

„Ma olen aastaid, õigemini aastakümneid tahtnud teha midagi, mis tooks esile soomepoiste panuse. Seetõttu on mul on eriti hea meel, et saan Eesti riigipeana öelda seda, mida ma praegu ütlen,“ sõnas president Ilves.