Ilves saab kiita, Ansip ja Paet mitte
Välisdiplomaadid leiavad, et Ilvesel on visioon või vähemalt on tal ideed. Ajakirja The Economist ajakirjanik Edward Lucas leiab, et Ilves on ületanud talle pandud ootusi. “Ta on selgelt saanud rahvusvahelisel areenil väga tähtsaks postkommunistlike maade esindajaks.
Andrus Ansipi töö peaministrina jätab Aberdeeni ülikooli politoloogiaõppejõu David Galbreathi hinnangul hea mulje. “Töö suhtes ma suuri probleeme ei näe, kuid mulle jäi silma Mart Laari ja Ansipi võitlus pärast valimisi ehk kas võtta Laar välisministriks või mitte. Siin tekib tõesti küsimus, et Ansip asetas isikliku poliitilise kasu lõikamise ettepoole välispoliitikast ja see paneb mind imestama,” märgib Galbreath.
Ansipi koalitsioonikaaslane annab karmi hinnangu, kui ütleb praeguse valitsuse kohta: “Välispoliitika neid ei huvita ja nad ei oskagi seda teha, sest pole inimesi.” Teine koalitsioonikaaslane nendib, et peaministril pole vajadusel kellelegi väliskolleegidest helistada.
Maailma ühe mõjukama nädalakirja The Economist Ida-Euroopa korrespondent Edward Lucas leiab, et sisepoliitiliselt võttes tahab valitsus teha Eestist rikka riigi. “Kuid hägustunud on innovatsioon ja pikemas perspektiivis mõtlemine, mida oli samas näha Mart Laari valitsuse ajal. Seepärast arvangi, et nii Ansipi esimene kui ka teine valitsus on süüdi teatava astme mõnusas äraelamises ja minnalaskmises kõigil rinnetel, ning välispoliitika ei ole siin mingi erand,” kritiseerib Lucas Ansipi valitsust.
Üks Eesti arengut jälgiv tippdiplomaat leiab, et Urmas Paet on välisminister, kellele välispoliitika justkui poleks prioriteet. “Tal ei ole välispoliitilist missioonitunnet. See ei tähenda seda, et ta oleks tingimata halb välisminister, aga ta on selline, kes esitab asju nii, nagu talle ette antakse. See, kuidas asjad sünnivad, millised nad on ja kuidas sealt edasi, pole tema prioriteet, sest ta keskendub ikkagi sisepoliitikale, kuid kas Eesti-sugune väikeriik saab seda praegu endale lubada?” küsib ta retooriliselt.
Politoloogiaõppejõud David Galbreath ütleb, et kui vaadata Kristiina Ojulandi ja Urmas Paeti kõnesid riigikogule, siis on Eestil päris selged eesmärgid. “Need on Eesti koha kindlustamine EL-i laua taga ning selle tagamine, et NATO jääks Euroopa julgeolekuarhitektuuri alustalaks. Väikse riigina on Eestil päris relevantsed ning samal ajal tagasihoidlikud eesmärgid. Arvan, et Paet on hea välisminister, kuid Mart Laar oleks olnud fantastiline. Usun, et Laar oleks suutnud teised panna siiski natuke paremini Eesti häält kuulma,” leiab Galbreath.
Eesti välispoliitika spetsialistide hinnangud on aga karmimad, leebeimad märksõnad on “ebakarismaatiline”, “monotoonne”, “lapsesuu”. Taas rõhutatakse, et nii nagu Ansipil, pole ka Paetil kellelegi helistada.
