Ilvese sõnul peavad presidendi kantselei ja valitsus jälgima tähelepanelikult poliitilist olukorda Ukrainas ning langetama alles seejärel otsuse president Arnold Rüütli visiidi taseme ja otstarbekuse kohta, teatas Mõõdukate pressiesindaja.

“Eestile oleks välispoliitiline fiasko, kui president Rüütli julgeolekukaalutlusi ettekäändeks tuues aetakse Kiievis näiteks laiali opositsiooni meeleavaldus,” ütles Ilves.

Tema sõnul saab visiiti välispoliitiliselt tõlgendada Eesti toetusena Ukraina juhtidele vastasseisus opositsiooniga ning Eesti valiks selgelt poole.

Eksvälisminister lisas, et kaalutlematult vastu võetud küllakutse tagasilükkamine on diplomaatiliselt keerukas ning see kahjustaks Eesti- Ukraina suhteid.

“Väljapääsuks on muuta riigivisiidi staatus näiteks ametlikuks või töövisiidiks,” soovitas Ilves.

Välisministeeriumi soovitusest hoolimata sõidab president Arnold Rüütel 14.-18. oktoobril toimuvale riigivisiidile Ukrainasse.

Välisministeerium palus presidendi kantseleil kaaluda Rüütli Ukraina visiidi edasilükkamist või ärajätmist, viidates sealsele ebademokraatlikule valitsusele.

Presidendi pressinõuniku Ester Šangi sõnul otsustas kolmapäeva õhtul Kadriorus koos olnud nõupidamine jätta riigivisiidi jõusse.

“Kui Ukrainas toimub mingi oluline poliitiline muudatus, käitutakse vastavalt sellele. Jälgime väga pingsalt olukorda ning konsulteerime pidevalt välisministeeriumiga,” ütles Šank Eesti Päevalehele.

Šangi sõnul on presidendil kavas kohtuda ka opositsiooni liidritega. Rüütli visiidi teisele päevale on Ukraina opositsioon kavandanud kuni 300.000 osavõtjaga meeleavalduse.

Euroopa Liidu juhtpoliitikud pole ligi poolteist aastat Ukraina presidendi Leonid Kutšmaga suhelnud. Ukraina mitteametlik boikottimine algas pärast seda, kui tulid ilmsiks kahtlused, et president Kutšma võib olla seotud ajakirjaniku tapmisega.

Eelmise nädala kolmapäeval teatas USA Ukrainale majandusabi osalisest peatamisest, kui oli kindlaks teinud, et Ukraina riigipea andis nõusoleku müüa Iraagile sõjatehnikat. USA eksperdid tunnistasid ehtsaks 2000. aasta juulis tehtud helisalvestise, millel Kutšma selleks nõusoleku annab.

Päev hiljem sai Ukraina uue hoobi, kui Kiievis visiidil olnud Briti kaitseminister Geoff Hoon vihjas, et Suurbritannia võib samuti Ukraina vastu sanktsioone rakendada.

Kiiev asus kiiresti tõrjuma USA süüdistusi, et ÜRO sanktsioone rikkudes on Iraagile müüdud sõjalist varustust. Peamiselt on jutt radarisüsteemist, mis võib ohustada lennukeelutsoone kontrollivaid USA ja Briti sõjalennukeid.

Ukraina relvaekspordiagentuur tunnistas kolme radarisüsteemi Koltsuga müümist, kuid kinnitab, et need kõik läksid Etioopiasse. Lisaks märkis agentuur, et selliseid süsteeme müüdi välismaale juba Nõukogude Liidu ajal.

Tegelikult ei ole Ameerika Ühendriikidel täit kindlust, kas Koltšuga ikkagi on Iraaki jõudnud, küll aga tõestavad lindistused Kutšma isiklikku rolli relvamüügitehingus.