Ilves palub oma ema rahule jätta
“Ma lihtsalt ei mõista, kust tuleb see häbematus rünnata nii delikaatsete ja isiklike küsimustega elusolevat inimest, minu ema? Ja miks valatakse seda soppa vana inimese peale ainult sel põhjusel, et tema poeg on presidendikandidaat,” sõnab Ilves.
Toomas Hendrik Ilvese ema on sündinud 1927. aastal Nõukogude Venemaal ning tema emal õnnestus laps üsna pea pärast sündi toimetada Eestisse oma õe peresse. Elu Venemaal oli sedavõrd raske ja vastik, mis pani inimesi oma lapsest loobuma, et laps ei peaks kannatama, nendib mees ajakirjanikule.
“Mu ema kasvas üles kasuvanemate, oma tädi ja tädimehe peres, pidades neid oma emaks ja isaks. Nagu teevad seda kõik lapsendatud lapsed. Hiljem, muidugi, räägiti talle see lugu ära. Ja eks see ole valus lugu, mida mõistavad üksnes need, kes on ise midagi sellist läbi elanud.”
Eestis on tuhandeid inimesi, kes on adopteeritud, samuti vanemaid, kes on adopteerinud lapsi, nendib Ilves. “Lapsendamine on igale mis tahes vanuses adopteeritud lapsele raske ja keeruline küsimus, veelgi tundlikum on n-ö tegelike vanemate küsimus. Adopteeritud laste vanemad suhtuvad oma lastesse samamoodi kui teised vanemad ja loodavad, et nende lapsed peavad neid oma pärisvanemateks. Kui see usk, mida kaitseb ka Eesti õigussüsteem, lööb kõikuma, kardan, et see toob palju kahju paljude inimeste emotsionaalsele tervisele.”
Ilves kardab, et see tema isikliku elu, lapsepõlve ja nn tegelike vanemate ümber käiv spekuleerimine mõjuks tema eakale emale, kel on selja taga raske südamehaigus, väga traumeerivalt ja emotsionaalselt. “Seepärast otsustasime hiljuti vennaga, et ema jääb veel mõneks ajaks USA-sse. Ma ei saa ega taha riskida, et presidendivalimistega seotud pori mingilgi määral vähendaks ema võimalusi terveks saada.”
Küsimusele vene keele oskamise kohta vastas Ilves, et teab mõningaid fraase. “Mulle on seda oskamatust ka ette heidetud nende poolt, kes muid keeli ei oska. Aga miks ma peaksin seda varjama? Pealegi on keelteoskus igal juhul voorus ja mitte puudus.”
Samuti Ilvese sõnul antisemiitliku alatooniga väidetud, et ta varjavat oma juudi päritolu. “Mu emapoolne vanaema oli õigeusklik, vanaisa luterlane, mu isapoolne pere oli luterlik. Mu ema on ristitud ja leeritatud ning abiellunud luteri evangeelses kirikus, mina olen seal ka ristitud. Imestan üha enam, et see on kellegi jaoks üldse teema ja tunnen muret selle pärast, et Eestis on inimesi, kes arvavad, et on midagi halba selles, et keegi võiks juut või mis tahes muud usku olla.”.
