NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
02.02.2015 20:09
Edukas Eesti)))
Riigimeeste teene? Ehk endiste, kuid praegused riigimehed, on pigeme rahaahned korruptandid, kes rahva raha eest oma talusid peavad.
Edukas Eesti, selle valitsusega oleme nii alla laskunud, et leedu ja läti juba ammu edukamad.
See kõik, mis saavutatud tartu rahuga ja muuga, see kõik praeguse võimu poolt maha parseldatud.
02.02.2015 20:35
Ma ei imesta, kui meie ameeriklane veel mingite paberite abil, ka toompea lossi endale privatiseerib. Eks eerik aitab)
02.02.2015 21:16
Mis on saanud Eesti Vabariigi iseseisvusest aastaid pärast nõukogude võimu alt vabanemist? Miks tunnevad paljud inimesed, et Eesti ei ole enam iseseisev, suveräänne riik? Kas meie poliitiline juhtkond lähtub üleüldse eesmärgist teenida oma maad ja rahvast?
Kuidas on juhtunud, et meie üle valitseb taas kord kitsas nomenklatuuri ring, mitte aga haritlaskond, mis vedas iseseisvuse taastamise vankrit? Ja kas meie rahvas ja poliitiline ladvik jaksab üleüldse kanda seda suurt vastutusekoormat, mis iseseisvusega kaasas käib?
Neil ja seonduvatel teemadel arutlesid Markus Järvi, Varro Vooglaid ja professor Mati Hint.
1980-ndate lõpus ja 1990-ndate esimesel poolel aktiivselt Eesti poliitilises elus kaasa löönud professor Hindi sõnul töötati iseseisvust taastades selle nimel, et Eesti rahvas saaks uuesti peremeheks omal maal. Kahjuks on aga läinud nii, et oleme saanud omal maal mitte peremeesteks, vaid sulasteks -- nii vaimses kui ka majanduslikus mõttes. "Kui Sa oled sulane, siis ei ole Sul aga sõnaõigust isegi siis, kui Sinu peas on paremad mõtted kui peremehel."
Varro Vooglaid nentis, et vabadus ja iseseisvus kujutavad endast ennekõike vaimset seisundit, mis algab tõelisest soovist ise seista, ilma kellegi toe või abita. "Vabaduse eeluduseks on oma veendumuste eest seistes vajadusel mitte sammugi taganemata langeda," ütles Vooglaid ja lisas, et "eelnimetatud hoiaku vastandiks on orjalik mentaliteet, mis peab esmatähtsaks mitte au ja väärikust, vaid seda, et kuidagi, ükskõik mis hinnaga, kellelegi pugedes ja tema armule lootes edasi kesta, püsima jääda."
Oma südames ja hinges olid eestlased 1980-ndate aastate lõpus vabamad kui täna, nentis professor Hint. Tema sõnul peaks eestlased lõpetama trikitamise ja imenippide otsimise ning mõistma, et iseseisev riik ehitatakse üles ei millegi muu kui suurte ohvrite ja järjepideva raske töö hinnaga.Professor Hindi hinnangul soovitakse praegu loovutada Eesti iseseisvust nii palju kui võimalik. „Eesti riigi olemasolu on ülisuur väärtus. Riiki ära anda, kaotada on palju kergem kui taastada,“ ütles ta, meenutades, et Ameerika Ühendriigid, keda Eesti poliitiline ladvik peab täna meie iseseisvuse tagajaks, ei toetanud Balti riikide iseseisvumist veel 1989. aastal.
02.02.2015 21:35
Ühised väärtused ei teki, kui neid "väärtusi" mingi väike kildkond rahva enamusele lihtsalt peale surub. Siis on need selle väikse kildkonna väärtused, mitte "meie ühised väärtused". Kui nii elementaarset asja ei mõisteta, siis võiks tagasi algkooli minna.
02.02.2015 21:39
Ma ei möista miks meil makstake palka presidendile , selliste jaburate sönavöttude eest peaks lausa peale maksma. Kus juures kui vaadata mikseri näo ilmet köne aeg siis tundub, et isegi temal hakkas selle muinasjutu peale igav. Inimesi vöik selliste könedega piinata. Näiteks poevarastele vöik möista kolm päeva selliste könede sundkuulamist. See on töhusam kui vangla. Ma suutin kuulata seda vaid minuti. Vaene mikser pidi löpuni kuulama , irw , paras talle.
02.02.2015 23:28
Äärmiselt valikuline ja tendentslik lähenemisviis 2. veebruari 1920 Tartu rahulepingule võtab postsovetlikus Eestis üha rohkem maad. GULAGi endise kommunismivangi Mart Nikluse arvamus Toomas Hendrik Ilvese 2. veebruari 2015 kõnest Tartus: Ümmarguse jutu ja poliithämamise asemel oleks vabariigi presidendilt oodanud küll päevakohasemat ja sisukamat ettekannet. Näiteks hinnang Eesti kõigi aegade suurima diplomaadi Jaan Poska (1864-1920) elutööle ning miks tema eeskuju meile postsovetlikus Eestis enam ei kõlba; kuidas sovetiajal tähistati 1920. aasta Tartu rahulepingut okupeeritud Eestis ja välismaal; mis toimus Tartus 2. veebruaril 27 aastat tagasi ning kuidas neid sündmusi käesoleval ajal eesti rahvale serveeritakse; mis põhjusel, erinevalt varasematest aastatest, ei ilmunud eelmisel päeval, 1. veebruaril Tallinnast ühtegi valitsuse esindajat Tartus Vanemuise tänav 35 korraldatud kõnekoosolekule; mis põhjusel püütakse jätkuvat okupatsiooni 5,2 protsendil Eesti Vabariigi seaduslikust territooriumist praegusel ajal põlistada ja seadustada; kuidas mõista väljendit "võidukad järeleandmised"; miks on mõnede "arvamusliidrite" ja nn poliitmuidusööjate arvates vajalik Gruusia, Ukraina jt riikide territoriaalset terviklikkust kaitsta, Eesti oma aga mitte. Selle asemel räägiti "ühistest väärtuste hoidmisest", teistest riikidest, NATOst ja muust - millel 95 aastat tagasi Eesti Vabariigi välispoliitika ja diplomaatia suurimast võidust Tartu läbirääkimistel pole midagi ühist. Kõne sisulisi vajakajäämisi püüti kompenseerida suure valgusprojektsiooniga ekraanil, vahelugemisega Tartu rahulepingu tekstist (muidugi tsiteerimata selle Artiklit III), mõne luuletuse, veelgi rohkem aga musitseerimisega. Kuulajate esireas, teiste nn prominentide hulgas istus praeguseks värvi vahetanud endine tippkommunist, Toomas Hendrik Ilvese eelkäija Arnold Rüütel, sedapuhku ilma Ingridita. Millegipärast polnud TV kaadrites näha ka proua Evelin Ilvest.
03.02.2015 00:17
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega