“Me peame seda tööd tegema, et vältida rahvuslikku mäluauku. Me vajame seda kui tõendusmaterjali nende vastu, kes küüditamist eitavad või naeruvääristavad, nende vastu Eestist väljas, kes kutsuvad meid minevikku unustama,” vahendas presidendi kantselei pressiesindaja riigipea sõnu.

 Ilves tegi Tallinnas okupatsioonide muuseumis peetud kõnes ettepaneku rajada kõigile represseeritutele memoriaal, kus rahvas saaks oma ohvreid leinata ja mälestada: “Me võlgneme selle kõigile neile, kelle hauakoht on teadmata või kodumaast kaugel. Nemad on meie iseseisvuse taastamise ohvrid.”

Riigipea hinnangul annab küüditajate väljaselgitamine meile moraalse garantii tuleviku tarvis, et õigusriigis ei jää ükski kuritegu ega kurjategija avalikustamata, samuti aitab see ehk jõuda jälile ajenditele, mis sundisid inimesi seesuguseid kuritegusid sooritama.
 
Oma tänases kõnes kritiseeris president ka meid ümbritsevat tigedust ja viha, mida kohtame avalikes ja anonüümsetes sõnavõttudes ning kommentaarides. “Seda lugedes ja kuulates taban end mõttelt: mis saaks siis, kui see kurjus leiaks võimaluse end tegudes väljendada?”
 
Riigipea sõnul napib meil moraalset õigust viriseda majanduse tagasilöökidest tingitud raskuste üle, kuivõrd küüditamise ohvritel tuli ellu jääda mõõtmatult kohutavamates oludes.
 
“Seetõttu kutsun teid appi tooma Eestit tagasi reaalsusesse. Just teie kinnitate meile ideed, et me saame alati hakkama,” pöördus president Ilves küüditatute poole.