Meediakonverentsil “Meedia ja masu” avaettekande pidanud Ilves rõhutas, et sarnaselt muule ühiskonnale kehtivad ka ajakirjandusele eetikareeglid, millest üle ei tohi astuda.

“Quis Custodiet ipsos Custodes ehk kes valvab valvurite järele,” tsiteeris Ilves Vana-Rooma kirjanikku Juvenalist. “Millised on need mehhanismid, mille kaudu ka ajakirjandus kas või iseennast reguleerib? Kui võimud astuvad üle piiri, siis vaba ühiskonna ajakirjandus annab sellest teada. Aga mis on ajakirjandusele lubatud? Kas kõik? Kas ja kus on piirid?”

“Quod licet Iovi, non licet bovi — ehk: mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale — on küüniline rooma vanasõna, mis ei tohiks demokraatlikus õigusriigis kehtida. See tähendab, et ajakirjandus ei tohiks lubada endale asju, mida demokraatia endale lubada ei saa. Olgu selleks siis seaduste või süütuse presumptsiooni eiramine või kohtuväline karistamine,” rääkis Ilves.

Ilves taunis olukordi, kus meediaväljaanne ei piirdu üksnes kriitikaga, vaid osaleb ise poliitkampaaniates. “Kui end sõltumatuks pidav ajakirjandus hakkab aktiivselt sekkuma poliitikasse, see tähendab — kui ta enam ei piirdu kriitikaga, vaid hakkab näiteks ise algatama ja osalema poliitilistes kampaaniates, siis peaks see loomulikult olema demokraatlikus riigis täiesti lubatud. Aga siis juba kõigi teistega, see tähendab poliitikute ja erakondadega samadel alustel.”

“See oli ühe lehe, ühe äriettevõtte poliitiline kampaania. Kindlasti oli see äriliselt kasulik ja suurendas lugejaskonda.

Aga kui leht lööb piltlikult öeldes jalaga lahti parlamendi spiikri ukse ja kallab tema lauale lehe poolt korjatud allkirjad, siis pole tegu enam kriitika avaldamise, vaid otsese poliitika tegemisega,” tõdes riigipea.

Ilves rääkis, et riigikogu sõimamine on muutunud niisama populaarseks kui Inglismaal Euroopa Liidu siunamine. “Jah, muidugi teevad meie rahvaesindajad vigu. Tõepoolest on kuluhüviste ja taksokviitungite puhul mõned riigikogu liikmed käitunud halvasti ning peaksidki pälvima selle eest nimelist kriitikat ja hukkamõistu. Nimelist kriitikat,” rõhutas ta. “Ent sõimata neid umbisikuliselt ja koos sellega seada kahtluse alla meie esindusdemokraatia institutsiooni, ei tule kasuks mitte kellelegi. Ei Eesti kodanikele, ei parlamentarismile, demokraatiale ega ka lõppkokkuvõttes vabale ajakirjandusele.”

“See kõik on kunagi juba olnud, riigikogu maha- ja ümbertegemine eelmise sajandi 30ndate aastate alguses tõi kaasa ka ajakirjanduse tasalülitamise.

Vapslus ja Pätsi vastukäik ning demokraatlike institutsioonide, sealhulgas sõnavabaduse piiramine ei tulnud selgest taevast. Ka siis käis selle eel pidev sõim parlamendi ja demokraatliku otsusemehhanismi aadressil,” rääkis Ilves.

Aga kui me hakkame meie põhiõigusi garanteerivaid institutsioone, riigikogu, riigikohust ja põhiseadust lammutama, siis ärgem imestagem, kui kerkib keegi kes vastab küsimusele Quis Custodiet ipsos Custodes? kõva selge häälega: „MINA!“, lõpetas Ilves.

Ilvese ettekande täielikku teksti loe SIIT!