Ilves: Eesti küberkaitse korraldus vajab selget vastutajat
„Eesti ühiskonna sõltuvus e-teenustest on väga suur. See on nagu üks kõike ja kõiki hõlmav ökosüsteem. Paratamatult muudab see meid küberrelvadele haavatavaks,“ sõnas Ilves presidendi kantselei teatel.
„Kübervaenutegevus Eesti ümber ja meie liitlaste vastu käib juba mõni aasta. Me ei tea, kus ja millisel hetkel muutub olukord kriitiliseks, aga me peame selleks valmis olema,“ ütles riigipea. „Sellepärast tuleb meil kiiremas korras selgeks mõelda otsustuspädevus strateegilisel tasemel. Peab selge olema, kes otsustab, kui kõrgele või madalale selle delegeerime, kui kiirelt peame reageerima, kui pikalt saame ette planeerida.“
Presidendi arvates tuleks selgemaks muuta sisuline koordineerimine küberkaitse alal riigis, sealhulgas erasektori ja riigi vaheline koostöö kriisi ajal.
„Küberkaitse tõhus korraldamine peab olema võtmeministeeriumite jaoks südameasjaks. Millisele asutusele on teised aruandekohuslased nii rahu kui kriisi ajal? Kes, kuidas ja mida kriitilisel hetkel teeb?“ küsis president Ilves riigikaitse nõukogu liikmetelt. Riigisisene küberkaitse on majandusministri juhtida ja koordineerida, ning edukad oleme vaid siis, kui kõik toimub erinevate ministeeriumide ja riigiasutuste siseselt asjalikus koostöös, rõhutas riigipea.
Riigikaitse nõukogu kuulas ära ka majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi ning ministeeriumi kantsleri Marika Priske hinnangud küberkaitse senisele olukorrale Eestis, riigi infosüsteemide ameti (RIA) peadirektori Jaan Priisalu ülevaate RIA rollist kriisi ajal ning kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrase visiooni kaitseväe ülesannetest riigi küberkaitses.
Riigikaitse nõukogu on nõuandvaks organiks presidendi juures. Sinna kuuluvad riigikogu esimees, peaminister, riigikogu riigikaitse- ja väliskomisjoni esimehed, välis-, kaitse-, rahandus-, sise- ja justiitsminister ning kaitseväe juhataja.
