President Ilves töötas Saksamaal raadios Vaba Euroopa aastatel 1988-1993 Eesti toimetuse juhatajana ning aastatel 1984-1988 uurimisinstituudi analüütikuna, teatas presidendi kantselei.

„20 aastat tagasi varises kokku kontseptsioon elust sõja-järgses Euroopas,“ ütles Eesti riigipea külma sõja lõpust kõneldes. „See tõi kaasa nii Euroopa kui kogu maailmakorralduse fundamentaalse ümberkujundamise.“

„Ometi kuuluvad vaid kaheksa riiki kõigist 28st Ida-Euroopa või endise Nõukogude Liidu riigist täieliku ajakirjandusvabaduse ruumi,“ sõnas presidendi Ilves. „Kümne riigi ajakirjandus on „osaliselt vaba“ ning kümne puhul „mitte vaba“.“

President Ilvese sõnul tunneb ta seetõttu erilist uhkust, et Eesti seisab Freedom House’i viimase uuringu järgi ajakirjandusvabaduse poolest Euroopa Liidu riikide esireas.

„Eneseväljenduse- ja ajakirjandusvabadus kui demokraatia alustalad on täna mitmel pool maailmas ohus,“ nentis president Ilves. „Nagu te kõik liigagi hästi teate – ning see on ka üks põhjustest, miks Raadio Vaba Euroopa ikka veel toimib – väljendusvabadus pole täna sugugi kõikjal normiks.“

President Ilves märkis, et ka vabade riikide ajakirjandust ähvardab oht – orienteerumine meelelahutusele.

„Liigne meelelahutuslikkus on kvaliteetajakirjanduse ning ausate ajakirjanike vaenlane,“ sõnas riigipea, kelle sõnul trükimeedia liikumisel internetti ei põhine ajakirjanduse ärimudel nüüd enam läbimüügil, vaid sellel, kui mitu korda üht või teist artiklit vaadatakse. „See paneb aga ajakirjanikud surve alla – tuleb lihtsustada, jahtida skandaalsust ning hüljata tõsine analüüs ning uuriv ajakirjandus.“

“Kuid ilma tõsise ajakirjanduseta, ilma vaba ajakirjanduseta trükis, eetris või veebis, ei saa ükski ühiskond jääda vabaks või õiglaseks,” rõhutas president Ilves.