“Tuleks lõpetada jutt, et Eesti luure ei teinud Abwehriga koostööd,” ütles ajaloolane Magnus Ilmjärv, kes esineb täna ajaloolaste ümarlaual “Alternatiivsed ajalookäsitlused” Tallinna ülikoolis, kirjutab Eesti Päevaleht.

“Väikeriigi luure ei saa tõhusalt töötada, kui ta ei ole seotud mõne suurema riigi luurega ja kuni 1935.–1936. aastani oli Eesti välisluure seotud Poolaga, kes saatis Eesti kaudu agente Venemaale,” lausus ta.

Ilmjärvel on Saksamaa arhiividokument 1939. aasta 23. jaanuarist, kus täpselt kirjeldatakse, kuidas Eestis korraldati Vene mereväeside jälgimist ning kuhu olid jälgimisseadmed paigaldatud — Narva, Petseri, Tallinn, Haapsalu, Peipsi järv jt; Abwehri dokumendis on loetletud ka eestlastest luurajate nimed, kes olid otseselt luuretegevusega seotud: kapten Rosimannus, kapten Piigert ja kapten Kalmus.

Teine dokument pärineb 1940. aasta 10. jaanuarist, kui Eestis ning mujal Baltikumis on juba Vene sõjaväebaasid ning selles väidetakse, et Eesti on andnud Abwehrile väärtuslikke andmeid Nõukogude Liidu sõjaväe kohta ja koostöö oli viimastel aastatel väga hea olnud.