„Seda saab näha, kas see laine käis korra või hakkabki see nii olema,“ rääkis Masso Vikerraadio saates „Rahva teenrid“. Masso sõnul näitasid streikijad, et inimesed võivad ka väljaspool valimisi midagi aktiivselt nõuda.
Samas olid toetusstreikijate nõudmised Masso sõnul hägused ja seetõttu leiab ta, et streikimist tuleb õppida. „Ka streikimist tuleb õppida ja see on üks etapp sellel teel,“ ütles Masso.
Õpetajate streik oli Masso sõnul aga igati korrektne. „Transpordistreigi põhjused said arusaamatuks, eriti võrreldes korrektse õpetajate steigiga oli transporditöötajate streik mõneti kummaline,“ kõneles ta.
Eesti Ekspressi ajakirjaniku Sulev Vedleri sõnul on streigid ühiskonna arengu näitajad. Tema sõnul jäi ametiühingute aktsioon täiesti selgelt õpetajate streigi varju.
„Kõik inimesed on õpetajate poolt, võib-olla mõned väga ulakad õpilased välja arvatud,“ lausus Vedler.
Rääkides sellest, kust võiks raha näpistada õpetajate palgatõusuks, pakkus Vedler, et osa koole võiks kinni panna.
„Ühest küljest saab kogu rahvas aru, et koole tuleks kinni panna, aga teisest küljest ei taha keegi loobuda sellest koolist, mis tema kodukohas on,“ kõneles Vedler. Ta tõi näiteks Pühajärve kooli, mille sulgemist keelav otsus tuli kohtust streigipäeval.
Masso hinnangul on võimalik raha leida ja mingi ümberkorraldus võimalik ka haridusvaldkonna siseselt.
Olukorraga, kus palgatõusu küsijaid tuleb juurde, peab leidma ka katte palgatõusuks, rääkis saatejuht Lauri Hussar.
Ta viitas rahandusministeeriumi arvutustele, et kõikidel teenistujatel tõuseks palk 15 protsenti, tuleks tõsta tulumaksu kaks protsenti, kuid sellist mandaati ei ole valija valitsusele praegu andnud.
Ka Hussar leidis, et streigikultuuris on meil palju õppida ja streikidest võib saada meie ühiskonnas rutiin.
