Iisaku vald oma ainsat gümnaasiumi kaotades kulusid kokku ei hoiaks
Üks selline kool, kel on täidetud küll kolme õppesuuna nõue, kuid on keeruline tuhande elanikuga vallas 250 õpilast kokku saada, asub Ida-Virumaal Iisakus. Sealses gümnaasiumiosas õpib hetkel 28 õpilast, koolis on õpilasi kokku 160.
Peale oma valla ja naabervaldade on gümnaasiumiklassides ka õpilasi näiteks Sillamäelt. „Kuna Sillamäel on vaid eestikeelne põhikool, saavad nad siin igati hea keelekümbluse. Iisaku on keset Ida-Virumaad täiesti eestikeelne asula, kus venekeelne elanikkond on suures vähemuses,“ rääkis kooli keemia, tehnoloogia ja poiste tööõpetuse õpetaja Madis Arm, kes on ka ise Iisakust pärit.
Koolitee pikeneb
Iisaku asub Ida-Virumaa lõunaosas, Jõhvist 30 kilomeetrit Tartu poole. Lähim gümnaasium asub Avinurmes, Iisakust paarkümmend kilomeetrit lääne poole. Kui suletaks ainult Iisaku gümnaasium, siis oleks õpilastel valida Jõhvi ja Avinurme gümnaasiumi vahel. Suure tõenäosusega lähevad lapsed linna kooli, sest paljud lapsevanemad käivad just Jõhvis tööl.
„Osa õpilasi on küll kohalikud, kuid meie koolis käib ka õpilasi Alajõe vallast, mis asub Iisakust 20 kilomeetri kaugusel. Nende jaoks on Jõhvi juba 50 km kaugusel ja siis peaksid nad ööbima juba õpilaskodus," rääkis Arm.
„Ministeerium ei ole tegelikult öelnud, mitu õpilast gümnaasiumis olema peab. Mitu gümnaasiumit praegu Eestis 250 õpilast gümnaasiumiosas kokku saaks? Väga vähesed. Aga mida me võidame sellest, kui õpilased sada kilomeetrit iga päev sõidavad või kodust eemal elavad?“ küsib Arm.
2003. aastal avati Iisakul õpilaskodu neile õpilastele, kel kodus selleks vajalikud tingimused puuduvad. „Õpilaskodus on hetkel enamus Iisaku omi lapsi, gümnaasiumiosa 28 õpilasest viis ööbivad samuti õpilaskodus. Varasemalt on meil õpilaskodus õpilasi olnud nii Tallinnast, Põltsamaalt kui ka Keilast,“ rääkis õpetaja.
Kolm õppesuunda olemas, õpilasi vähe
Uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi peab iga gümnaasium pakkuma õpilastele vähemalt kolme õppesuunda. Iisaku gümnaasiumi kümnendas klassis õpitakse hetkel kahel õppesuunal – reaal-majanduse ja spordi-sisekaitse suunal. „Oleme valmis pakkuma ka sotsiaalmeedia suunda, võiksime selle hommepäev avada,“ ütles Arm. 11. klassis õpib kümme ja 12. klassis kaheksa õpilast.
Madis Armi sõnul üritab vald kooli gümnaasiumiosa alles hoida nii kaua, kuni riik otsustab, kas gümnaasiumi on Iisakule vaja või mitte. Samas soovib ministeerium, et just kohalikud omavalitsused teeks sulgemisotsused. „Kui ministeerium koolitusluba ei anna, siis tulebki gümnaasium sulgeda. Kui aga kool suudab kolm õppesuunda avada, siis ei ole ministeeriumil õigust koolitusluba mitte anda,“ rääkis õpetaja.
Kulud ei kahane
Gümnaasiumireformiga hoiab riik küll õpetajate palkadelt kokku, kuid oma valla laste eest peavad kohalikud omavalitsused pearaha ikkagi maksma. See raha läheb aga naabervalla või -linna taskusse. Kooli püsikulud – elekter, küte, koristamine – ei kao kuhugi ning üldkulu õpilase kohta hoopis kasvab.
„Iisaku inimesed on kooli jätkamise poolt, kuid gümnaasiumiosa kaotamise hirmujutud on lapsevanemate motivatsiooni märgatavalt vähendanud,“ rääkis Arm, kelle sõnul on juttude tulemus see, et lapsevanemad hakkavad juba varakult kaaluma lapse teise kooli panekut. „Presiižikaid töökohti on Iisakul vähe ja paljud käivad Jõhvis tööl, mistõttu langeks kindlasti ka motivatsioon Iisakul elada. Puhas õhk ja ilus loodus ei ole need motivaatorid, mis meelitaksid inimesi siia tulema või jääma,“ on Arm veendunud.
Eliitkoolid riisuvad koore
Armi sõnul võtavad eliitkoolid riisuvad igal aastal parimad 9. klassi lõpetajad ära. „See paneb juba 10. klassi alguses maakoolid ebavõrdsesse olukorda. Tihti on meile jäävate õpilaste hulgas ka suhteliselt madal motivatsioon pingutamiseks ja kooli pakutavast teadmistest viimase võtmiseks,“ rääkis Arm.
Samas said Iisaku gümnaasiumi eelmisest lennust kõrgkooli sisse üle poolte ning aasta varem astus kõrgkooli praktiliselt terve klass. Riigieksamite tulemustelt on kool eesti keskmise tasemel või selle läheda, on ka eksamiaineid, milles ületame keskmist
„Vaatamata ebavõrdsele stardipositsioonile gümnaasiumi alguses suudavad maakoolid siiski 12. klassi lõpuks õpilased viia tasemeni, mis võimaldab neil edukalt keskooli lõpetamist ja ka omale meelepärase edasiõppimise võimaluse valimist. Jutt kvaliteedist ei saa olla maakoolide sulgemise argumendiks,“ on Arm veendunud.
