Igor Taro asub vedama Eesti 200 liikumise maakondade suunda

 (30)
Igor Taro, Põlva maavanem
Igor TaroFoto: Anni Õnneleid

Põlva vallavolikogu esimehe kohalt taanduma sunnitud Igor Taro asub vedama Eesti 200 liikumise maakondade suunda.

"Eesti 200 liikumine vajab maakondade suuna vedajat ja mul on rõõm anda sellele uuele algatusele hoogu juurde. Mul on nii maavanema, volikogu esimehe kui ka lihtsalt piiriäärse elanikuna nii kogemust kui ideid, mida tuleb teha. Tuleviku Eesti juhtimine vajab uuel perioodil värsket õhku ja tuulutamist. Oleme Eesti 200 liikumisega valmis andma uut energiat selleks, et panna muutused veerema. Kui vaja, siis ka valimistega Riigikogusse kandideerima. Maapiirkonnad vajavad tugevamat ja jõulisemat plaani, kuidas meie riik oleks igaühe jaoks olemas igas maanurgas," kirjutas Taro sotsiaalvõrgustikus Facebook.

"Minu põhiline eesmärk on see, et lõppeks ära sellised asjad, nagu Põlvas kestnud on, kus riik tahab mingisugust teenust ära kaotada ja samal ajal korraldada seda ebatõhusalt edasi kusagil kaugemal," ütles Taro Delfile. "Minu teine eesmärk on, et meil lõpeks kohalikes omavalitsustes selline postiindeksi loterii, kus sinu sissekirjutusest sõltub, kas su lapsed saavad huviharidust või kui sul on näiteks puudega laps, siis kas saab vajalikku teenust," lisas ta.

Seotud lood:

Küsimusele, kas Eesti 200 liikumisest peaks kasvama välja uus erakond, vastas Taro, ühiskond näib seda vajavat. "Neid inimesi on kümneid, kes on Eesti 200 liikumise aruteludel veel enne, kui ta selle nime sai," märkis ta.

Ohtu, et Eesti 200 liikumisest välja kasvada võivat erakonda võiks tabada Vabaerakonna saatus, Taro ei näe. "Need asjad ei ole võrreldavad," sõnas Taro. "Vabaerakonda tehti niimoodi, et "teeme ühe uue erakonna ja kes tahab, tulge liituge ja siis vaatame, mis edasi teeme"," märkis ta.

"Eesti 200 liikumine ei ole alustanud erakonnana, Eesti 200 liikumine on alustanud nende arutelude pealt, mis oleks vaja teistmoodi teha. Kuidas korraldada ümber riigiaparaati ja selle haldust, mida teha keskvalitsuse ja omavalituste vahekorraga," ütles Taro.

Tema sõnul alustatakse õigest otsast. "Mitte, et meil on mingisugune struktuur ja siis me hakkame sellele maailmavaadet juurde otsima," sõnas Taro. "Me lepime kokku need olulised asjad, mis ei ole kuidagi parempoolsed või vasakpoolsed. Me ei joonista kõigepealt talle raami ümber, vaid ütleme, et Eestis on vaja teha need kolm, neli, viis või seitse asja selleks, et see riik konkurentsivõimeliseks muutuks ja meie inimesed ei peaks siit lahkuma," lisas ta.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare