Igor Gräzin: ERR-i “pelisaarestamine” on ohtlik
“See ei ole eelnõu, see on pigem järelpärimine. Rahvusringhäälingu nõukogu järgmisel koosolekul 26. jaanuaril tuleb juttu ajakirjanduseetika standardite täimisest ja nende võib-olla mõnevõrra rangemaks tegemisest rahvusringhäälingus. Nad [Keskerakond toim.] said teada, et me kavatseme seda teha ja nemad tahavad nüüd näidata, et see on nende initsiatiiv, mis ei vasta tõele. See ei ole Keskerakonna initsiatiiv, vaid rahvusringhääling on ise sellega tegelenud ja seda otsustati juba detsembris,” selgitas reformierakondlasest riigikogu liige Delfile.
Gräzini hinnangul mingit panust ringhäälingu probleemide lahendamisse Keskerakonna pakutud eelnõu andnud ei ole.
Rahvusringhäälingu “pelisaarestamine” on ohtlik
Keskerakonna eelnõus sisalduvat soovi anda ERR-i nõukogule, kus on palju poliitkuid, suuremat õigust programmi sisu mõjutada, peab Gräzin aga lausa ohtlikuks.
“Asi on selles, et siin on üks vastuolu Keskerakonna ja kõigi teiste erakondade vahel. Meie asume nimelt seisukohal, et rahvusringhääling ei ole poliitilise propaganda vahend. Ja selles mõttes hakata rahvusringhäälingut ümber kujundama selle nn Pelisaare mudeli* järgi ehk rahvusringhäälingu “pelisaarestamine” on minu arvates riigi seisukohalt ülimalt vale. Ja see on isegi ohtlik Eesti riigi julgeolekule,” on Gräzin veendunud. “Tähendab, kui üks erakond tahab teha ainsa rahvusliku kanali poliitilis-erakondlikuks, on see sügavalt vale.”
“Ma pean tunnistama, et mitmed nooremad nõukogu liikmed on seda üritanud teha,” nentis riigikogulane. “Tähendab, miks oli “Aktuaalses kaameras” see ja miks ei olnud “Pealtnägijas” toda — selliseid katseid on olnud. Aga mina ringhäälingunõukogu veteranina ütlen, et need asjad on minu ajal ja ammu enne mind juba eos lämmatatud. Vastutab toimetus, see pole erakondade ja poliitikute asi.”
“Jah, me oleme mõnikord sõna võtnud, aga ainult ühel juhul — siis, kui keegi inimene kirjutab meile kui asutusele kaebekirja, siis me oleme kirjale kohustatud vastama. Aga siis me katsume ka nii vastata, et otseselt mitte anda hinnanguid toimetuspoliitikale. Ikkagi on olemas konkreetsed toimetajad — on olemas Maire Aunaste, on olemas Aarne Rannamäe, on olemas nende oma nägemus asjast, on olemas peatoimetajad, kes sellega tegelevad ja see on nende asi. Muidugi meil on omad maitsed, aga ringhäälingunõukogu pole see koht, kus seda välja öelda. Seega me hoiame ennast meelega tagasi ka siis, kui see ahvatlus mingi saate kohta midagi öelda tekib. Aga seda võib rääkida koduteel liftis, mitte nõukogus,” täpsustas Gräzin.
Ringhäälingu struktuuri võiks analüüsida küll
“Ma arvan, et see on nii nagu juhatus otsustab,” arvas Gräzin ettepanekust rahvusringhäälingu juhatuse koosseisu vähendada.
“Alati eksisteerib risk, et vertikaalse juhtimise struktuur on liiga pikk. Näiteks direktor, direktori asetäitja, tehnikaosakonna juhataja, tehnikaosakonnajuhtaja asetäitja, asetäitja abi ja all on lukksepp. Selline risk eksisteerib mistahes hierarhilises struktuuris ja sellel on olemas üks tunnus. Kui ühel ülemusel on üks alluv, siis sellisel juhul on üks neist üleliigne. Ja sellest seisukohast lähtudes võib-olla tõesti tuleks ringhäälingu struktuur üle vaadata,” analüüsis Gräzin.
“Aga siin nüüd praegu käigult öelda, et nii on parem, on väga raske. Üldiselt siin me nõukoguna ootame ära, millised juhatuse enda ettepanekud,” täpsustas ta.
Aruanne riigikogu täiskogu oleks väga huvitav
Keskerakonna ettepanek, mille kohaselt peaks rahvusringhääling andma senise kultuurikomisjoni asemel aru riigikogu täiskogu ees, tundub Gräzinile samas vastuvõetav.
“Juhatus allub nõukogule, nõukogu on ise määratud riigikogu poolt ja kui nad tahavad ringhäälingunõukogu esimeest ära kuulata — palun väga,” arvas Gräzin. “Lõppkokkuvõttes riigikogu selle kontori ju esitab, ma ei näe selles midagi halba ja väga huvitav oleks, kui seda teha saaks.”
________
* Tallinna linnapea Edgar Savisaar on öelnud, et meedias võitlevad kaks doktriini, millest ühte ta nimetab Georg Pelisaare demokraatlikuks doktriiniks, mille kohaselt meedialt nõutakse objektiivsust ja sõltumatust, ajakirjanikele antakse tööd ja inimestele igakülgset informatsiooni. “Selle doktriini kohaselt on üles ehitatud Tallinna munitsipaalmeedia, kes tugevdab oma positsioone.” Pelisaare doktriinile vastandus Savisaare arvates nn Margus Allikmaa doktriin, mille kohaselt on üles ehitatud rangelt Reformierakonnale ja IRLile järelekiitev ajakirjandus.
