Mullu selgitati välja 2056 kuritegudes kahtlustatavat alaealist, kellest 84 protsenti olid 16–17-aastased poisid, kirjutab Eesti Päevaleht Online.

Kõige suurema osa noorte seadusrikkujate toime pandud isikuvastastest süütegudest moodustasid kehalise väärkohtlemise juhtumid, järgnesid ähvardamine ja raske tervisekahjustuse tekitamine.

Tartu ülikooli õigusinstituudi kriminoloogia grupi uuringust selgus, et perekonna sotsiaalne kontroll ja alaealiste õigusrikkumised on omavahel tihedalt seotud.

See tähendab, et kui vanematel pole aega või tahtmist huvi tunda, kus ja kellega nende laps aega veedab, kellega sõbrustab või mis kell koju tuleb, siis kasvab oht, et nooruk võib toime panna õigusrikkumise.