Narvalased on pöördunud joogivee normidele mittevastavuse tõttu õiguskantsleri poole, vahendas “Aeg luubis” ETV24 teatel.

Narva joogivesi pärineb Narva jõest, mille vee kvaliteet halveneb iga aastaga. Orgaaniliste ainete sisaldus jõevees suureneb. Vee puhastamiseks kasutatava kloori ning organiliste ühendite reageerimisel tekivad kantserogeensed ühendid trihalometaanid, mille sisaldus Narva joogivees ületab tihtipeale normi ja mille lagundamiseks tuleb vett keeta.

Virumaa tervisekaitsetalitus ei ole ASile Narva Vesi veemüügi luba väljastanud. Tervisekaitsetalituse sõnul alates selle aasta 1. jaanuarist ei saa nad üle 2000 elanikuga asulates veemüügi luba välja anda, kui joogivesi normidele ei vasta.

ASi Narva Vesi juhatuse esimehe Aleksei Voronovi tõlgendus erineb aga tervisekaitsetalituse omast. Tema sõnul 1. jaanuarist pole veemüügi luba üldse vaja. “Muidugi pole meie vee kvaliteet ideaalne, aga suurem osa Eesti omavalitsustest kadestavad meie vee kvaliteeti,” lisas ta.

Tartu ülikooli emeriitprofessor Astrid Saava on tervisekaitseinspektsioonile antud ekspertarvamuses öelnud, et probleemi ainus lahendus on veepuhastusjaama rekonstrueerimine.

Õiguskantsler saab tervisekaitseinspektsioonist vastused oma küsimustele Narva vee kohta reedeks, linnavalitsusel on aega 5. juunini. Pärast nende vastuste laekumist saab õiguskantsler öelda oma seiskoha Narva veeprobleemi kohta.