Hüvitise saamise kord ajab natsisimiohvrid tülli

Teise maailmasõja ajal Saksamaa koonduslaagrites olnud tuhanded eestlased loodavad saada hüvitist Saksamaal loodavast suurfondist, kuid Eesti natsismiohvrite ühenduses on võimalik toetusejagamise kord tekitanud juba lahkhelisid.

Eesti Natsismiohvrite Ühingu esimehe Robert Valma sõnul määrab inimestele makstava hüvitise suuruse esmaspäeval loodava fondi "Mälestused. Vastutus. Tulevik" juurde loodav nõukogu. Raha väljamaksmiseks on üle maailma kaheksa partnerorganisatsiooni ning Eesti peaks nagu varemgi saama raha Valgevenes asuva organisatsiooni kaudu, kirjutas Eesti Päevaleht.

Robert Valma soovib aga rahajagammise korras muutusi, sest tema sõnul pole asi seni hästi laabunud. Valma on kindel, et raha jagamine ei tohi toimuda läbi Valgevenes asuva organisatsiooni "Üksteisemõistmine ja lepitus", mille kaudu Eesti natsismiohvrid on varem raha saanud.

"Tahame, et asi käiks otse Saksamaaga, mitte Minski kaudu," ütles Valma. "Nemad on nagu rantjeed, kes võtavad vaheltkasu, lisaks tuleks kõik dokumendid tõlkida vene keelde."

Ühingu Saaremaa osakonna juhataja Leevi Hängi kinnitusel on aga Valgevene organisatsioon eestlastele ainus võimalus uuest fondist raha saada.

"Seda raha antakse vaid Saksamaa poolt määratud organisatsioonidele," sõnas Häng. "Mulle Saksamaalt saadetud kirjas kinnitatakse, et kuna Valgevene organisatsioon on varem tegutsenud raha jagamisel, peab ta seda tegema ka tulevikus."

Hängi sõnul pole Valma ühendust piisavalt hästi esindanud. "Kui asi nii jätkub, võime toetusest üldse ilma jääda," märkis ta.

Lahkhelisid natsismiohvrite ühenduses tunnistas ka Ühenduse aseesimees Elvi Münt. Tema sõnul on igati loogiline, et Valma üritab hüvitist puudutavaid asju ajada läbi Eesti välisministeeriumi ja Saksa saatkonna.

"Kuid meie rahvas ei usalda riiki. Kui see raha läheb riigi kätte, et tea keegi, kes täpselt seda saab," ütles Münt. "Kuid Valgevene kaudu oleme ennegi toetust saanud ja oleme kindlad, et saame ka seekord midagi."

Leevi Hängi sõnul oli ja on kontroll raha jagamise üle väga tugev. "Vaid asjatundmatu inimene võib selle kahtluse alla seada," ütles Häng. "Viimasel korral kontrolliti Valgevene organisatsiooni raha jagamisel 15 korda."

Elvi Mündi sõnul koguneb ühendus tekkinud lahkhelisid arutama 12. augustil.

Mitme riigi erinevate ühiskondlike organisatsioonide algatusel loodud fondi "Mälestused. Vastutus. Tulevik" suuruseks on 80 miljardit Eesti krooni, sellest 64,8 miljardit makstakse ühekordse hüvitisena peamiselt Ida-Euroopa riikides elavatele natsismiohvritele

Eestis on võimalikke toetusesaajaid umbes 3500, kellest ligikaudu 650 on koondunud natsismiohvrite ühingusse.

Esmakordselt maksis Saksamaa miljard Saksa marka hüvitusraha 1990. aastal. Valgevene fond sai sellest 200 miljonit. Kuigi saadud summast pidid hüvitist saama ka Eestis elavad natsismiohvrid, jõudis Robert Valma sõnul info sellest rahast Eestisse alles aastal 1994.