Käesoleva aasta esimese kahe kuu jooksul see tendents muutunud ei ole, kirjutab venekeelne Põhjarannik.

Venemaa peakonsul Narvas Nikolai Bondarenko märkis, et pärast aprillisündmusi mitmetel Eestis elavatel inimestel rahvuslik eneseteadvus tugevnes. Ja kui seni oldi rahul olukorraga, kus ei oldud ühegi riigi kodanik, siis nüüd soovivad paljud vene juuri omavad inimesed saada Venemaa kodanikeks.

“See, mida Venemaa nii poliitiliselt kui ka majanduslikult maailmas praegu saavutab, mõjutab otseselt huvi suurenemist Venemaa kodakondsuse vastu,” rääkis Bondarenko.

Möödunud aasta esimesel poolel anti Lääne- ja Ida-Virumaal sisse 700 taotlust Venemaa kodakondsuse saamiseks. Aasta teisel poolel soovijate arv oluliselt suurenes — võeti vastu 1200 uut taotlust. Käesoleva aasta kahe esimese kuuga on Narva konsulaati saabunud juba 350 uut avaldust.

Peakonsuli hinnangul on Venemaa kodakondsust taotlemas enamuses noored ja tööealised, kellele seoses Schengeni ruumiga avaneb nüüd võimalus ka mujal Euroopa Liidus töötada.

Rahvastikuminister Urve Palo Venemaa kodanikuks pürgijate arvu suurenemist entusiasmiga vastu ei võta.

“Soov olla mingi riigi kodanik on iga inimese enda vaba valik. Meie jaoks on väga oluline, et inimesed, kes Eestis elavad, püüdleksid just Eesti kodakondsuse omandamise poole,” ütles Palo.