"Kohalik vallavalitsus koos mõningate aktivistidega teab rääkida, et praegust 100 hektari suurust harjutusvälja soovib kaitseministeerium nüüd suurendada 3134 hektarini. Miks seda küll vaja on?" kirjutas Hurt.

Tegelikult pole Hurdi sõnul 100 hektari suurust harjutusvälja kunagi olnudki. "On vaid 100 hektari suurune ohutusnõuetele mitte vastav lasketiir keset endist nõukogude raketibaasi," kirjutas Hurt.

6. novembril 2001 andis valitsus tema sõnul loa kasutada 3100 hektari suurust maa-ala alalise riigikaitselise väljaõppe läbiviimiseks. Seega on kaitsevägi võinud kasutada kõne all olevat maa-ala juba kümme aastat miinipildujalaskmisteks, lõhketöödeks ja muudeks õppusteks. 14. veebruaril 2008 asutati valitsuse korraldusega 3134 hektari suurune Nursipalu harjutusväli. "Sellega on harjutusväli asutatud ja kasutatav. Miks seda siis veel lisada valla üldplaneeringusse?" imestas Hurt.

Läbi üldplaneeringu on tema sõnul võimalik alustada protsessi, millega harjutusväljale rajatakse infrastruktuur, mis ühest küljest hõlbustab harjutusvälja kasutamist, teisest küljest vähendab tekkivat müra ja suurendab ohutust: müratõkked, tuletõkkeribad, veevõtukohad ja juurdepääsuteed, mida tuletõrje saab kasutada tulekahjude kustutamisel. "Paradoksaalsel moel tähendab seega vallavalitsuse vastuseis harjutusvälja kajastamisele üldplaneeringus, et kaitseväe õppused toimuvad harjutusväljal nii täna kui ka tulevikus, kuid müra ja ohtu minimeerivaid meetmeid pole võimalik rakendada," nentis Hurt.

"Keda selline käitumine kõige rohkem ohustab: kas Tallinnas asuvat kaitseministeeriumi või hoopis neid kohalikke elanikke, kes elavad harjutusvälja vahetus läheduses ja on harjunud seal liikuma?" küsis Hurt.

"Rõuge vallavalitsusel on 6. novembril põhjust tähistada kümne aasta möödumist valitsuse otsusest anda alaline luba riigikaitselise väljaõppe läbiviimiseks Nursipalu harjutusväljal. Sellele otsusele kirjutas alla tollane peaminister Mart Laar. Kas läheb veel kümme aastat, enne kui kohalikud poliitikud loobuvad oma vastuseisust ja lõpuks asetavad vallarahva elu ja tervise tähtsamale kohale kui kohalike valijate hääled?" küsis Hurt.