Viimastel kuudel on Hurda sõnul suurenenud surve tõsta kaitseväelaste palkasid, et tagada nende motivatsioon jääda kaitseväe teenistusse. "Selline üleüldine palgatõus oleks vale, seda eelkõige kolme põhjusel," leidis Hurt.

"Esiteks ei suuda avalik sektor mitte kunagi konkureerida erasektoriga, eriti kui jutt käib välisfirmadest, kes värbavad suhteliselt odavat ja kompetentset tööjõudu Eesti tööjõuturult," kirjutas Hurt.

"Teiseks tekitaks kaitseväelaste üldine palgatõus vastakaid tundeid teiste riigiteenistujate seas, kellel samuti tuleb tasuda hinnatõus omast taskust ja ajada läbi ilma palgatõusuta. Valu, mida täna tunnevad kõik riigiteenistujad peaks ka tulevikus olema solidaarselt jagatud kaitseministeeriumi valitsemisalas töötavate kaitseväelaste ja ametnike poolt. Vastasel juhul võib kaks protsenti varsti langeda 1,5 või ühe protsendini sarnaselt osade teiste Euroopa riikidega," hoiatas Hurt.

"Kolmandaks ei ole täna veel kõik võimalused ammendatud efektiivsuse tõstmiseks kaitseministeeriumi valitsemisalas. Võimaluse palgakasvuks peavad tekitama asutuste juhid läbi efektiivsuse suurendamise, vajadusel läbi koosseisude vähendamise," leidis Hurt.

Kaitseministeeriumi haldusalas leidub tema sõnul seal palju väikeseid struktuuriüksuseid, mille ülesanded praktiliselt kattuvad. "Selle asemel, et korraldada tegevust efektiivselt, on kaitseministeeriumi ja kaitseväe pikaajaliste vaidluste tulemusena sageli rajatud dubleerivad funktsioonid, mis sageli omavahel lõputult vaidlevad," kritiseeris Hurt.

"Olukorra tekkepõhjuseks ei ole olnud soov rajada süsteemi, mida sõjalise konflikti puhul oleks raske rivist välja lüüa. Pigem on põhjuseks olnud ebapiisav mõttetegevus enne struktuuri-üksuste loomist. On esinenud mõtteviisi, et kui saada n.ö. jalg ukse vahele ja üksus kiiresti luua, küll siis hiljem raha ja inimesi kuidagi eraldatakse."

"See loogika ei ole tänaseks kuhugi kadunud. Agarus, millega viimasel 2-3 aastal kaitseväe tippjuhtkond on tahtnud nõukogude-aegset soomustehnikat osta, meenutab majaomanikku, kes ostab seitse koormatäit kasutatud telliseid enne majaprojekti valmimist, mille põhjal saaks veenduda ettevõtmise realistlikkuses," kritiseeris Hurt.

"Ühe näitena võib tuua funktsiooni, mille eesmärgiks on kutsealuste ja reservväelaste arvestuse pidamine ning ajateenistusse ja õppekogunemistele kutsumine. Kutsealustega seotud toiminguid teostab kaitseressursside amet Tallinnas ja Tartus. Reservväelaste arvestust ja teenistusse kutsumist korraldavad kaitseringkondade staabid Tallinnas, Tartu külje all Luunjas, Pärnus ja Tapal."

"Tõepoolest, ülesanded on justkui pisut erinevad aga kaine pilguga asjale otsa vaadates on ikkagi tegemist väga sarnaste funktsioonidega, millega toimetulemiseks on vaja sama kompetentsi. Ometi korraldatakse kodanike teenistusse kutsumist kuues erinevas asukohas riigis, mille pindala võrdub Soome keskmise maakonna omaga," kirjutas Hurt.

"Kahtlemata oleks mõistlik kui Eesti vabariik oleks suuteline tegutsema ühtsena häda- ja sõjaolukorras. Selle saavutamine eeldab jõuametkondade operatiivtegevuse väga tugevat koordineerimist läbi ühtse juhtimisstruktuuri, kus kõik ametkonnad on esindatud, sarnaselt näiteks Taani mudeliga," arvas Hurt.

"Seetõttu on oluline, et kaitsevägi oleks esindatud samades kohtades, kus Eesti teised jõuametkonnad. Mis ei tähenda, et kaitseringkondade kõik praegused funktsioonid peaksid säilima. Vastupidi. Kaitsevägi, sealhulgas kaitseringkondade staabid tuleks vabastada igasugusest administratiivsest tegevusest, mis ei eelda sõjalist kompetentsi, vaid kõrgharidust nagu seda pakuvad Eesti ülikoolid. Administratiivne tegevus tuleks omakorda koondada tsiviilametkondadesse, kellel on olemas nii haldussuutlikkus kui ka austus õigusriigi vastu."

"Valitsuskoalitsiooni kavatsus vähendada bürokraatiat ja ühendada täna erinevate ministeeriumide alluvuses olevad kaldabaasid ning lennu- ja ujuvvahendid on küll tervitatav, kuid kindlasti mitte kergesti elluviidav," hoiatas Hurt.

Kaine pilguga tuleks tema arvates vaadata otsa järgnevatele probleemidele:

• Miks on 20 aastat peale taasiseseisvumist suur osa riigi kasutatavast sadamataristust endiselt remontimata?
• Miks päästekopterid ei lenda?
• Miks on päästeametnike ja kaitseväelaste palgad madalad?
• Miks 2%st ei piisa?

"Kahte protsenti SKTst on vaja, et saavutada Eesti kontekstis mõistlik riigikaitse rahastamise tase. Selleks, et kahte protsenti SKTst saaks kasutatud aktsepteeritaval moel on vaja ellu viia valitsusliidu programmis sisalduvad lubadused ja veel lisaks täie tõsidusega rakendada kaitseministri poolt nimetatud efektiivsust suurendavad meetmed. Seda on kaitseväel endal vaja, sest vastasel juhul võib juhtuda, et suur osa kaitse-eelarvest tulevikus antakse teistele ministeeriumidele, kes oskavad rahaga paremini ümber käia," hoiatas Hurt.