Huntide tõrjumiseks võeti Saaremaal kasutusele vana hea meetod
Mõni on ehitanud tugevama aia, teine loodab jahimeeste peale. Niinimetatud äraunustatud hea vana meetod võeti hiljuti taas kasutusele Saare Agro Sauvere lambafarmis, mille juhataja Tiina Vester tutvustas eile Saarte Häälele oma abilisi.
Nimelt soetasid nad seitse kuud tagasi kaks kogukat karjakaitsekoera, kelle töö tõhusust ei suuda farmijuhataja ära kiita.
Kui eelmisel aastal murdsid hundid üheksasajapealisest põhikarjast 70 lammast maha ja veel paarkümmend suri hiljem saadud vigastustesse või jäi kadunuks, siis sel suvel langes huntide ohvriks vaid 11 looma. Nimelt hoiavad hiigelkasvu segaverelised karjakoerad Maru ja Uudu huntide rünnaku korral lambakarja koos, vajadusel nende ümber ringiratast joostes. Seega suudab hunt murda vaid üksikuid loomi, kes on karjast eraldunud. Pealegi ei torma huntidest ehmunud lambakari tänu Marule ja Uudule enam läbi karjaaia, sest koerad ei lase neid seda teha.
Veel eelmisel aastal hirmutasid hundid lambaid läbi aia ja nende küla pealt või metsa alt kokku kogumiseks kulus töötajatel terve nädal. Farmijuhataja sõnul peavad 18. novembril aastaseks saavad koerad lambakarja oma pereks, keda nad kaitsevad iga hinna eest. Siiski on kaks koera nii suure karja jaoks ilmselgelt liiga vähe. Normaalne arv oleks kolmsada lammast ühe koera kohta.
Juba jaanuaris lisandubki Marule ja Uudule veel kaks valvurit. Kutsikad on praeguseks juba sündinud, aga lammaste juurde lastakse nad umbes kahe ja poole kuu vanuselt. Seni veedavad nad muretult aega oma Lõuna-Eesti kodus.
Tiina Vester ütles, et praegused tublid karjavalvekoerad said alguses lammaste käest klobida. “Nad olid nagu kaks valget palli,” meenutas ta. Kaalu poolest peaksid koerad veel kogukamaks saama. Kaks koera sööb ühes kuus ära kuuskümmend kilo koeratoitu ning sügisel õppisid nad lammaste kõrvalt ka õunu sööma.
Sauvere lambafarmi kogemus on näidanud, et sedavõrd suured karjakoerad on igati tõhusad valvurid, kaitsmaks lambaid huntide eest.
