Kuuse sõnul on liha-kondijahust kalajahu saamiseks lisatud vastavat lõhnakomponenti ning võltsitud kalajahu on väga raske kindlaks teha, kuna see nõuab eriti kalleid laboratooriumianalüüse.
Jõusöödafirmad on liha-kondijahu Eestisse täiesti seaduslikult toonud, kuid samas on toodud Taanist ka keemilist ainet, mis annab loomasöödale kalajahu lõhna.
Taanis kasutatakse kalalõhna eelkõige lemmiklooma toidu lisana, et kassid ikka sööksid, kuid Kuusk avaldas kahtlust, nagu oleks aine importijad mures siinsete kasside söömisharjumuse pärast.
Kuuse sõnul lisatakse ka Eestis toodetud liha-kondijahule kalalõhna ja müüakse loomasööda pähe talunikele maha. Üks tonn kalajahu maksab Eestis üle 12.000 krooni, samas kui liha-kondijahu tonni hind on umbes 6000 krooni.
Taimetoodangu inspektsiooni söötade osakonna juhataja Toivo Nõvandi sõnul on teada need ettevõtted, kes liha-kondijahu veiste ja noorloomade söödas kasutavad.
“Uurisime import-jõusööta, mis tuli sisse Venemaalt, seal oli sees nii liha-kondijahu kui ka kalajahu,” märkis Nõvandi.
Raplamaa piimatootja Rein Kaidla hinnangul pole tootjad pakutava loomajahu vastu kaitstud ning keegi ei garanteeri, et võltsjahu üle piiri ei toodaks.
“Võib-olla tuuakse Soomest. Seal on võlts-kalajahu juba avastatud,” lausus Kaidla.
Euroopa Liit keelas hullulehmatõve kartuses liikmesriikides liha-kondijahu söötmise loomadele 1994. aastal, mistõttu Euroopas on laod praeguseks liha-kondijahu täis.
Alates 1994. aastast on ka Eestisse keelatud liha-kondijahu tuua riikidest, kus viimase viie aasta jooksul on leitud hullulehmatõbe.
Tavaliselt tugev Euroopa jäätmetöötluse kontroll on aga sarnaselt Eestile pisteline, rääkis taimse materjali kontrolli keskuse direktor Endel Jaggo.
Kuigi teisipäeval teatas põllumajandusministeerium, et hullulehmatõve osas Eestis ja Balti riikides probleeme pole, usub Euroopa Liidu ekspertkomisjon tõve esinemist Leedu kariloomade seas.
Kolmapäeval hoiatas Balti riike ka Saksamaa föderaalse veterinaarteenistuse juht Werner Zwingmann, kelle sõnul ohustab Baltimaid hullulehmatõbi varasematel aastatel sisse veetud ja veistele söödetud piimaasendaja tõttu.
Ka Endel Jaggon nentis, et Eestisse jõudvas võimalikus võltsjahus pole hullulehmatõve välistamine võimalik.
Peale võltsjahu võivad hullulehmatõbe Eestis põhjustada ka Euroopa riikidest sisse toodud tõuveised. Näiteks Hollandist jõudis mõni aasta tagasi Eestisse üle saja tõumullika, kuigi sel ajal oli Hollandis välja tulnud kaks hullulehmatõve juhtumit.
Postimehe andmetel on maadest, kus tõbe on esinenud, Eestisse toodud 503 tõuveist ning ligikaudu 300 omal ajal Eestisse imporditud veist on kas tapamajja viidud või mingil muul põhjusel surnud.
Eestisse on lehmale ülimalt vajalikku söödalisa liha-kondijahu sisse toodud juba paarikümne aasta jooksul iga-aastaselt 1750 tonni, praegu on Eestis ringlevast liha-kondijahust kodumaine umbes pool.
Põllumajandusministri määruse kohaselt ei või Eestis alates 1. veebruarist veistele sööta ei liha-kondi- ega kalajahu, küll aga võivad jahu täiesti seaduslikult süüa sead.
