Teame Eestis, mis toimub Saksamaal, kuhu põgenikud suunduvad. Teame natuke ka Kreekast, kuhu nad esialgu saabuvad. Vähem teatakse rändeteele jäävate riikide nagu Makedoonia olukorrast.

On õige, et avalikkuse tähelepanu keskmes on see, mis toimub Saksamaal, Rootsis. Eestist vaadates muidugi see, mis Eestis toimub või võib toimuma hakata. Ja siis ka Euroopa Liidu välispiiridel aset leidev.

Aga jah, kaks EL-i mittekuuluvat riiki jäävad nende teekonnale – see riik ja Serbia. Nemad on sundseisus: asjadega tuleb hakkama saada, kuigi nad ütlevad, et probleemid pole ju nende põhjustatud.

/--/ Kui Austria otsustas piirata sissepääsu, siis kohe otsustasid kõik rändeteel olevad riigid samamoodi käituda. Piirati sissepääsu Sloveeniasse, Horvaatiasse, Serbiasse. Ja kui midagi toimub selle riigi ja Serbia piiril, siis kohe käitutakse samamoodi ka piiril Kreekaga.

Siin on olnud poliitika, et mitte ükski migrant ei jääks siia riiki. Kõik saadetakse edasi Serbiasse. Kui kedagi siia sisse lastakse, siis see tähendab, et ollakse kindel, et Serbia nad ka vastu võtab.

Ühtlasi haakub see ka migrantide sooviga, sest ega ükski neist ei taha siia või Serbiasse jääda. Kõik nad tahavad ikkagi minna edasi Austriasse, Saksamaale või Rootsi. Selles mõttes lähevad huvid kokku.

Kuidas migrandid siin liiguvad? Suvel sõitsid nad jalgratastega. Kreeka piirist Serbia piirini on natuke üle 200 kilomeetri.

Neile anti jalgrattad?

Nad ostavad. Ju siis kellelgi oli võimalik natuke äri teha.

Kui tõsiselt mõeldakse Makedoonias ohule, et Kreeka piiri taha võib koguneda kümneid tuhandeid inimesi, kes võiksid hakata massina läbi murdma?

Eks neil käib oma planeerimine ja nad on valmis mitmesugusteks variantideks. Aga teiselt poolt peaks arvestama ka seda, et info liigub migrantide hulgas väga kiiresti ja kindlasti üritavad nad vältida olukorda, et murtakse läbi siia riiki või Serbiasse ja jäädakse sedasi lõksu. Nende lootus pole kindlasti mitte siin või Serbias asüüli taotleda, eesmärk on ikkagi liikuda edasi põhja poole.

Loe intervjuud suursaadik Aivo Oravaga homsest Eesti Päevalehest!

Liitu uudiskirjaga