Harku kinnipidamiskeskuses veedavad vähemalt kaks kuni neli kuud ka vales kohas üle piiri tulnud varjupaigaotsijad, kes hiljem saadetakse Vaosse. Järelikult on Harkus alati ka hulk tulevasi rahvusvahelise kaitse saajaid.
Nende hulgas on meie tulevased kaaskodanikud, kellesse ei saa ega tohi suhtuda kui kurjategijatesse. Neil on perekonnad ja me tahame, et nad integreeruksid. Kui nad seda ei tee, ei tasu küsida miks, kui meie suhtlus üksteisega algab nii, nagu Harkus tol sügisõhtul.

Millise mõju jätab tulevaste rahvusvahelise kaitse saajate Eesti ühiskonda lõimumisele see, kui alustuseks tulevad niisugused kogemused Harkus?

PPA peaks Harku juhtumit eriti analüüsima, sest paljud Euroopa inimõiguste kohtu Eestit puudutavad otsused on tehtud Eesti kahjuks just jõu kuritarvitamise tõttu. See võib viidata sellele, et probleem on laiem kui ainult praegune Harku kinnipidamiskeskuse olukord.

Politsei peaks õigustamise asemel vabandust paluma. See näitaks meie korrakaitsjate tugevust märksa rohkem kui kummikuulide vabam kasutamine.

Loe Egert Rünne arvamuslugu homsest Eesti Päevalehest!