Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut (BFM) on ainus koht Eestis, kus saab õppida filmikunsti. Loovhariduses peab rõhk olema praktilistel töödel ning BFM-is tulebki lõputööks esitada lühifilm. Kui seni on Eesti Filmi Instituut (EFI) oma eelarvest eraldanud BFM-i tudengitele lõputööde tootmiseks suurusjärgus 4000 eurot lühifilmi kohta, siis tulevast aastast kõikide lõpetajate tõid sel viisil enam ei rahastata.

„EFI on meid hoiatanud, et 2017. aastast nad enam tudengifilmidele eraldi raha ei anna," kinnitas BFM-i direktor Katrin Saks. "Oleme sellest otsusest teavitanud ka Tallinna ülikooli juhtkonda ja palunud abi. Samas oleme EFI-ga kokku leppinud, et tudengid saavad üldistel alustel koos teistega [professionaalsete filmitegijatega] rahastusele konkureerida."

Raha peaksid taotlema just filmikunsti bakalaureuse taseme üliõpilased, kellel eelduste kohaselt on vähem kogemusi kui magistritaseme üliõpilastel, et saada toetust EFI lühifilmivoorust, kuhu esitavad taotlusi ka juba küpsed filmitegijad. Samuti toimub EFI lühifilmide voor kord aastas ja sealt saab toetust maksimaalselt kolm lühifilmi.

Kas olukord, kus tudengil tuleb kooli lõpetamiseks ise raha leida, on Eesti tasuta kõrghariduse kontekstis normaalne? Filmindus on kindlasti kallis eriala, aga kas ei oleks absurdne, kui geenitehnoloogia tudeng peaks endale ise labori muretsema?

Filmitudengite kurvast olukorrast loe homsest Eesti Päevalehest!