HOMSES PÄEVALEHES: Eesti karistusõigus järgib Palermo konventsiooni juhiseid minimaalselt, põhjus võib peituda vales tõlkes

Kuigi kuritegeliku ühenduse kontseptsioon meie karistusõiguses tugineb rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise nn Palermo konventsiooni põhimõtetele, ei saa seda konventsiooni üllataval põhjusel täies mahus järgida.

Nimelt kirjutab Lõuna ringkonnaprokurör Aro Siinmaa ajakirjas Juridica, et üks põhjus, miks Eesti karistusõigus järgib konventsiooni juhiseid vaid minimaalmääras, võib olla triviaalne tõlkeprobleem ehk osa Palermo konventsiooni ideoloogiast võib olla tõlkes kaduma läinud.

Konventsioonis on olulised kahe punkti mõistete omavahelised seosed. Konventsiooni artikkel 2 punkt A ütleb: „organiseeritud kuritegelik ühendus – teatud ajavahemikus toimiv korraldatud ühendus, kuhu kuulub vähemalt kolm isikut, kes kooskõlastavad oma tegevuse, et panna toime käesolevas konventsioonis raske kuriteona määratletud tegu või tegusid, et otse või kaudselt saada rahalist või muud materiaalset kasu.” Selle punktiga on Siinmaa kinnitusel kõik korras.

Küll on aga Siinmaa hinnangul tõlkeprobleem sama artikli punktiga C. Loe homsest eesti Päevalehest, mis täpselt on tõlkes kaduma läinud!

Siinkohal tunnustab Siinmaa riigikohust, kes tõlkenüansist hoolimata on küllalt eluliselt defineerinud organiseeritud kuritegevuse määratlemise kriteeriumid ja täpsustanud tunnuseid.