Riigikontroll on alati toetanud reforme, mis teeksid me elu ja tegevuse mõistlikumaks. Aga see viis, kuidas praegu kärbitakse, ei ole minu arvates mõistlik. Ei ole ju sisulisi analüüse.

Need kaks suurhaiglat on ju sihtasutused, mille riik on ise loonud, olles siis ainuasutaja või kaasasutaja. Riigil on praegu kokku 72 sihtasutust, kuid sihtasutuste ja äriühingute tekkimise mehhanism pole olnud kuigi sihipärane. Ka praegu ei osata hästi vastata küsimusele, miks näiteks just sihtasutuse vorm on mõistlikum kui mõni teine. Meil on Eestis isegi sihtasutusi, kus nõukogu on kaks korda suurem kui sihtasutuse töötajaskond. Ent on ka sihtasutusi, kus nõukogus on viis kuni kaheksa inimest, aga töötajaid tuhandeid, nagu kõnealustes haiglates. Nad on muutunud küllaltki suureks ja võimsaks ning nüüd on valitsus hädas ja tunneb jõuetust.

Ühest küljest on valitsus loonud sihtasutusi selleks, et vastutust endast eemale viia. Aga otsustada muudkui tahaks. Ka see kärpimine on hea näide sellest, kuidas tahetakse ikka edasi otsustada, olgugi et vastutus on mujale antud.

Mida arvab riigikontrolör Alar Karis valitsuse plaanist, mis jätnuks tervishoiu kärbetest puutumata? Loe pikka intervjuud homsest Eesti Päevalehest!