Kõik, kes on Põhja-Tallinnas elanud, teavad selle linnaosa kontraste: süüa popis trendikohas sumeda muusika saatel pannkooke, kui paarikümne meetri kaugusel asuva Säästumarketi juures võtavad eluheidikud joogipoolist; nimetada end kinnisvaraarendajate ülistuskõnedest innustatuna Kalamaja elanikuks ja mitte kunagi minna kaugemale Kopli poole, sest seal pole enam nii ilus ja puhas.

Läinud aasta lõpus valminud pealinna heaolu-uuring näitab üheselt, et just Põhja-Tallinna elanikud maadlevad kõige tõsisemate majandusraskustega. Ligemale neli inimest kümnest ei saa endale lubada suuremaid hädaväljaminekuid ja iga neljas inimene linnaosas on pidevalt hädas toidu, esmatarbekaupade ja ka kommunaalteenuste eest tasumisega. Vähe sellest, linnaosa sotsiaaltöötajate sõnul kasvab järjest – erinevalt ülejäänud linnast – raskustes inimeste osakaal.

Tõsi, heaolu-uuringule antud vastustes mängivad väga suurt rolli ka subjektiivsed hinnangud, sest majanduslikke raskusi on tunnistanud ka inimesed, kelle sissetulek pereliikme kohta ületab 1000 euro piiri. Ent elanike raskusi tõendab ka toimetulekutoetuste statistika. „Statistiliseks tõestuseks antud olukorrale on toimetulekutoetust saav leibkondade arv, mis on Põhja-Tallinnas suurim, ehkki elanikkonna arvult oleme alles kolmandal kohal ning Lasnamäe elanike arv ületab Põhja-Tallinna elanike arvu ligi kaks korda,” selgitas linnaosa avalike suhete nõunik Margus Eek.