Laste ja noorte töötamine on reguleerinud peamiselt töölepingu seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seadusega. Alla 18-aastane inimese tööle asumiseks peab tal olema lapsevanema või muu seadusliku esindaja kirjalik nõusolek. Noorema kui 15-aastase puhul on lisaks nõutav ka tööinspektori kooskõlastus või luba.

Sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof tõi ütles, et seoses noorte töötamisega esineb rida probleeme. "Kui alaealine töötab mõne muu lepingu kui töölepingu alusel, ei pruugi tema õigused olla seaduspäraselt kaitstud. Ka tööinspektori käed jäävad lühikeseks, kui laps või nooruk on tööle vormistatud näiteks võlaõigusliku lepinguga," ütles Pikhof. Ta toonitas, et töösuhetes ei tohi keegi alaealisele liiga teha.

Tööandja peab esitama tööinspektsiooni kohalikule asutusele taotluse, et tööinspektoril oleks võimalik uurida alaealisele pakutava töö kooskõla seaduste ja määruste nõuetega ning kas nooruk ise üldse tahab seda tööd teha. See on seotud vastavate tingimuste täitmisega, kas
tööülesanded on alaealise vaimsete ja füüsiliste võimete kohased ega ohusta tema tervist ja kõlblust.

Samuti tuleb järgida, et need ei takistaks noore sotsiaalset arengut ega hariduse omandamist. Tööaeg peab olema vastav igale vanuserühmale, samuti puhkeaeg ja ettenähtud puhkepäevad. Keelatud on ületunnid ja õhtune töö, väljaarvatud mõne erandiga. Näiteks, kui laps teeb kaasa teatrietenduses.

Seepärast on vaja tagada, et tööinspektsioon saaks täita oma põhiülesannet ja teha järelevalvet alaealiste tööle esitatavate nõuete üle, et need oleksid täidetud, märkis Pikhof.

Sotsiaalkomisjoni avalikul istungil teevad ettekanded sotsiaalministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi ning tööinspektsiooni esindajad. Kutsutud on ka õiguskantsleri, justiitsministeeriumi, lastekaitse liidu, lastevanemate liidu, noorsootöö keskuse ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise võrgustiku esindajad.