Holsmer: inimesed on üha rohkem valmis heategevuseks
Riigikogu liige Meelis Mälberg on maailma suurima heategevusliku organisatsiooni Lions Club liige juba üle kümne aasta ja läbi selle organisatsiooni panustanud heategevusse oma jõudu, energiat, aega ja ka raha.
"Siiani olen lioniks olemist nautinud ja lõvimärki auga kandnud," ütles Mälberg Delfile.
Ta leiab, et heategevus ja loomulikult ka annetused peavad tulema südamest.
"Minu kindel veendumus on, et potentsiaalset annetajat ei tohi panna situatsiooni, kus tegemist on peale sunnitud annetamisega," ütles ta. "Sellisel juhul võib juhtuda, et annetajale jääb see viimaseks korraks head teha."
Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Remo Holsmer ütles, et suhtub abivajajate toetamisse igati positiivselt ning hea meel on selle üle, et heategevuslikke projekte on viimasel ajal järjest rohkem tekkinud.
"Mis omakorda tähendab, et inimesed on järjest rohkem valmis raha heategevusse andma," tõdes ta. "Pean annetamist iga inimese enda personaalseks teemaks ning ehk ei ole sobiv ette lugeda, milliseid projekte ja kui suures summas olen konkreetselt toetanud."
Nimesid täpsustamata ütles Holsmer, et on viimastel aastatel toetanud üht heategevusfondi, üht ühiskondlikku ettevõtmist ning üht noori harivat projekti.
Fraktsioonikaaslane Arto Aas kinnitas, et kindlasti tuleb aidata hädasolijaid, aga ka teisi, positiivseid heategevuslikke algatusi.
"Ma ei pea õigeks annetamistega väga kiidelda, las see jääb igaühe isiklikuks otsuseks oma võimaluste piires," ütles Aas. Samas ei pea ta eriliseks saladuseks tunnistada, et toetab iga kuu mõnda heategevuslikku organisatsiooni või kodanikualgatuslikku projekti.
"Viimati tundsin heameelt, et sain natuke aidata oma kunagist kooli, Gustav Adolfi Gümnaasiumit Estonia kontsertklaveri ostmisel," tõi Aas välja.
Kalle Jents arvab, et abivajajaid leidub alati ja ka muul ajal kui jõulud. "Olen ikka annetanud kui leian, et projekt on seda väärt. Kõike kindlasti ei mäleta, aga viimaste aastate jooksul kodutute loomade varjupaigale, lastekodudele aga ka näiteks Gruusiale," meenutas ta.
Üks Jentsile südamelähedasemaid teemasid on kodutud loomad. "Nemad ju ise ei saa abi paluda ja nende olukord kogu Eesti ulatuses vajab oluliselt tsiviliseeritumat lähenemist," tõi Jents välja tema arvates ühe kitsaskoha.
Riigikogu liikmena toetas ta ka Mikk Sarvele tules hävinud kollektsiooni taastamist, milleks Viljandi Pärimusmuusika Ait korraldas heategevuskontsedi.
Delfi toimetus uuris, milline on riigikogu liikmete suhtumine ja panus heategevusse, ja sai teada, et nende seas on palju inimesi, kes on annetanud siirast soovist kedagi aidata. Neist riigikogulastest, kes nõustusid sel teemal oma nime all rääkima, saab lugeda tänase päeva jooksul.
