"Eestis sain alustava õpetajana kätte veidi alla 600 euro kuus ning Hollandis teenivad minuealised kolleegid enam kui poole rohkem," kirjutab Kukk Euroblogis. "Kuid need on numbrid, mille juurde pole arvestatud näiteks fakti, et Hollandis on kas või korteri üürimine omakorda poole kallim kui Eestis."

Kukk tõi näiteks, et tema praktikakoolis elab suurem osa õpetajatest üürikorterites, sest kinnisvarahinnad on niivõrd kõrged, et tavaline pedagoog seda endale soetada ei suuda. "Vähemalt mitte karjääri alguses saadava palga eest," täpsustas ta.

Nimelt motiveerib Hollandi noori õpetajaid võimalus aasta aastalt enam teenida, samas kui nende Eesti kolleegid teavad, et ametiredelil tõusmiseks on võimalusi vaid kolm: noorempedagoogist pedagoogiks, pedagoogist vanempedagoogiks ning vanempedagoogist pedagoog-metoodikuks.

Kukk tõi Hollandi ja Eesti õpetajate palkade kõrvutamise juures välja, et kui Eesti õpetajal võtab EI/ETUCE 2008. aasta uuringu põhjal maksimumpalgani jõudmine aega umbes viis aastat, siis Hollandi õpetajal 18.

Mõlema riigi alustavate õpetajate tasu jääb alla SKT inimese kohta, kuid edasi läheb kahe riigi pedagoogide palgapoliitika lahku.

Karjääri lõpus on Eesti õpetajatel küll võimalus teenida SKTst veidi kõrgemat palka, kuid palgakasv võrreldes ametiaja algusega on vaid ligi 30 protsenti.

Hollandi õpetajad võivad karjääri lõpus teenida pea poole enam kui alguses, kasvatades oma brutopalka ligi 29 000 eurost aastas 61 000 euroni.