Hirmutav number: gripp on võtnud sel hooajal juba 87 elu. Seda on pea poole rohkem kui eelmisel talvel
Möödunud sügis-talvisel hooajal suri gripist tingituna Eestis 47 inimest.
15. nädalal (9 - 15.aprill 2018) jätkus grippi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise langus, teavitab terviseamet. Arstide poole pöördus 4209 haigestunut, neist ligi 46 protsenti olid lapsed. Haigestunute üldarv vähenes 20 protsendi võrra, nende hulgas vähenes gripitaoliste haigestumiste arv 24 protsendi võrra.
Etioloogiline struktuur
Gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal moodustas 67% teiste viiruste poolt põhjustatud haigestumisest. Viimase kolme nädala jooksul vähenes laboratoorselt kinnitatud gripijuhtude arv ning muutus ka gripiviiruste etioloogiline struktuur. Hooaja jooksul domineeriva B gripiviiruse asemel on domineerivale kujunenud A gripiviirus.
Laboratoorse kinnituse said eelmisel nädalal 172 A-ja 73 B-gripiviirust. Alatüpeeriti 5 A gripiviirust, neist 4 olid A(H3) ja 1 A(H1N1)pdm.
Grippi haigestumuse intensiivsust võib hinnata madalaks, kuid geograafilist levikut endiselt laialdaseks. Gripi lõpust siiski veel rääkida ei saa, sest hospitaliseeritud inimeste arv püsis jätkuvalt suhteliselt kõrgel tasemel. Hooaja algusest ehk oktoobrist on gripi tõttu haiglaravi vajanud 1668 inimest, neist 108 inimest lisandusid viimase kolme nädala jooksul.
Kõikidest haiglaravi vajanutest moodustavad suurema osa vanemaealised, üle 56 protsendi. Tööealiste vanusrühmas 20-64 eluaastat oli haiglaravi vajanuid 18 protsenti. Laste vanusrühmas veidi alla 25 protsendi.
Rasked gripijuhud
Intensiivravi on gripi tõttu vajanud sel hooajal 199 inimest, neist kaks last vanuses 5-14 eluaastat, 24 inimest vanuses 20 -64 eluaastat, ülejäänud 173 olid vanemad kui 65 eluaastat.
Gripist tingitud tüsistuste tõttu on surnud 87 inimest. Nende mediaan vanus oli 81, haiglaravi kestvus keskmiselt 7,5 päeva (1-37 päevani).
18 inimest paigutati intensiivraviosakonda hooldekodudest, neist 9 surid.
Kõik gripist tingitud tüsistuste tõttu surnud kuulusid riskirühma vanuse ja kaasuvate haiguste tõttu. Üks inimene oli eelnevalt väidetavalt terve, informatsioon kaasuvate haiguste kohta puudus 8 inimesel, neist 6 surid.
Põhilisteks riskifaktoriteks on olnud südameveresoonkonna haigused, neist puhtalt südamega seotud probleemid olid 44 patsiendil, teistel patsientidel lisandus üks või kaks muud patoloogiat. Muudest patoloogiatest olid esikohal krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, onkoloogia, neerupuudulikus ja diabeet.
