86-aastane Pähn peab esmakordselt astuma kohtu ette 10. novembril, kui toimub eelistung. Siis saavad menetluspooled esitada kohtule taotlusi ja pannakse paika protsessi algusaeg. Genotsiidis ja tsiviilelanikkonna vastases ründes süüdistatava Pähna süüasja kohtulikku arutamist asub juhtima kohtunik Piia Jaaksoo, kuid protsess toimub vaid juhul, kui kohtu hinnangul on raskelt haige Pähn võimeline sellel osalema, kirjutab BNS.

ENSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Hiiumaa osakonna operatiivvolinikuna töötanud Jaan Pähna osales 1949. aasta veebruaris ja märtsis 46 väljasaatmisele ja ümberasustamisele kuuluva isiku tuvastamisel, tuvastas kohtueelne uurimine.

Ta kogus andmeid ning koostas 14 perekonna ja 46 isiku kohta salajased õiendid, mis olid aluseks nende väljasaatmisotsuse tegemisele. Ise võttis ta kinni kaks isikut. Välja saadeti Pähna tegevuse tulemusena 41 isikut, selgus eeluurimisel.

Samuti osales Pähna sama aasta 25. märtsil operatiivgrupi juhina Hiiumaalt kodudest kuue isiku kinnivõtmisel ja toimetamisel relvastatud valve all Lehtma sadamasse küüditatute konvoeerimispunkti, kust nad toimetati järgmisel päeval Novosibirski oblastisse Tatarski rajooni.

Kaks küüditatut olid nooremad kui 12-aastased ning üks naine oli lapseootel. Sundasumisel suri Pähna poolt Siberisse saadetuna kaheksa inimest.

"Jaan Pähna ennast süüdi ei ole tunnistanud, kuid on öelnud, et see, milles teda on kahtlustatud, oli ebaseaduslik teguviis. Samas on ta eitanud andmete kogumist küüditatavate kohta," rääkis ringkonnaprokurör Indrek Kalda.

Kohtuarstliku eksperdi arvamuse kohaselt on süüdistatav sisuliselt voodihaige ning ei ole võimeline oma tervisliku seisundi tõttu osalema kohtuistungil ja viibima kinnipidamisasutuses. "Samas ei ole Eesti seaduste kohaselt prokuratuuril alust Pähna suhtes menetluse lõpetamiseks ning ta tuleb anda kohtu alla," selgitas prokurör.