"Kersti Kaljulaid on presidendikandidaadina ootamatu, kuid kindlasti hea valik. Ja sümpaatne inimene. Olukorda, kus peamiselt meeste poolt lõhki löödud küna saadetakse lappima naine, olen poliitikas varemgi näinud. Ja tark naine presidendiks – miks ka mitte?" täheldas Herkel.

Küsimused, mis kandidaadi ees seisavad on ju endised: ühiskonna ühendamine, põhiseaduse kaitsmine ja Eesti väärikas esindamine.

Herkel peab seekordset presidendikandidaadi sõelumise protsess riigikogus ainulaadseks. "Tõsi, ainulaadne on ka olukord, millesse me pärast valimiskogu ebaõnnestumist sattusime," sõnas Herkel. Konsensuskandidaadi otsimine on tema sõnul iseenesest õige, kuid selle nõrkuseks on see, et kui kasvõi üks fraktsioon riigikogus mõne hea kandidaadi välistab, on ettevõtmine luhtunud. Vajaliku 68 toetushääle arvestamine pole lihtne ülesanne.

Hetkel avaldas senistele kandidaatidele tunnustust. "Poliitmäng tühjade sedelitega ja mitte kõige paremini õnnestunud seadus pole ju nende süü. Me ei saa kunagi teada, kas presidendi nimi oleks Kallas või Jõks, kui seadus olnuks teistsugune ja 60 tühjasedelipanijat oleksid teinud valiku," nentis Herkel.

Mil määral ähvardavad tühjad sedelid riigikogu vooru nurjamist? "Usun, et Kaljulaidi toetuse määr saab selgemaks siis, kui ta on kohtunud kõigi fraktsioonidega. Kuna kaks fraktsiooni ei toetanud Jüri Luike, siis tehti ettepanek just Kaljulaiule. Vabaerakond näinuks ka Luike väga hea meelega presidendikandidaadina, kuid seekord on olukord selline. Fraktsioonisiseselt käisid väga selgelt läbi ka Tarmo Soomere ja Jaak Jõerüüdi nimed," sõnas Herkel.

Vabaerakonna fraktsiooni esimees rõhutas, et erakonna soov on jõuda presidendivalimistel tulemuseni. "Meil on viimastel päevadel erakonnakaaslaste ja kodanike poolt pakutud kümneid nimesid. Paraku pole nõnda, et igaühele neist on võimalik tagada nipsu lüües vajalik toetus. Hea, kui vähemalt ühega nii läheb!" lisas Herkel kokkuvõtteks.