„Analüüs ütleb, et Putini Venemaa tegelik sõjaline võimekus on väga piiratud. Arvestades sügavate kaadri- ja varustusprobleemidega, oleks aktiivne tegutsemine mitmel suunal neile raske. Samas on tähelepanuväärne see märkus, et Kreml võib otsustada hõivata mõne osa Lätist või Eestist vastusena NATO tegutsemisele mujal, et saavutada strateegiline ülekaal,“ ütles Herkel.

„Ka siis, kui tõenäosus pole kõrge, tuleb arvestada suurimate võimalike riskidega. Sekkuda võidakse erinevate riskitegurite kuhjumisel: korrumpeerunud ja mõjutatavad riigiametnikud, kohaliku vene vähemuse sotsiaalne kaitsetus ning sellega seonduv sisekonflikt, kaitsejõudude nõrkus ja ebatõhus reaktsioon Lääne poolt,“ lausus ta. Lisaks on tema arvates ohuteguriks Euroopa ühtsuse murenemine ja sihitu või destruktiivse radikaalsuse esiletõus.

Herkeli arvates peab Eesti pingutama, et siseriiklikud riskitegurid ei tekiks ning selleks on vaja rohkem meelekindlust, kui me praegu valitsejate poolt näeme. „On oluline toetada NATO teovõimelist ja otsusekindlat tegutsemist, mis eeldaks ka püsivägede paigutamise Eestisse. Heidutus on ka see, et riiki juhitakse läbipaistvalt, demokraatlikult ning tuginedes seadustele ja põhiseadusele. Väga oluline on elanikkonna usaldus riigijuhtimise suhtes ning ettevaatlik ja sõbralik lõimumispoliitika,“ lisas Vabaerakonna juht.

Tõsise probleemina markeerib Teabeamet ka Putini poolt soodustatud äärmuslust Euroopas. „Kontrollimatu migratsioon ja ELi suutmatus sellele piir panna on taaselustanud ka niisugust radikaalsust, mida pärast Teist Maailmasõda peeti surnuks. Et taastada usaldus Euroopa ühiskondades tuleb loobuda vedelast poliitikast ning nimetada asju õigete nimedega. Pagulasi me jõudumööda aitame, illegaalsed majandusmigrandid saadame tagasi, aga kurjategijaid ja terroriste me isoleerime ja karistame. Vabadust, õigusriiklust ja teisi Euroopa väärtusi tuleb kaitsta ning selleks tuleb käituda otsustavalt,“ ütles Herkel.