"Me ei ole radikaalid, kuid me vastandume väga selgelt Eesti poliitika senisele kultuurile. Nii sellele, kuidas toimub erakondade rahastamine, aga ka valimislubaduste ja nende täitmise loogikale, kus pole muud
süsteemsust peale selle, et võtame igaühe lubadustest midagi ja siis
vaatame, kust raha välja pigistame," selgitas Herkel.

Ta lisab, et kuna Vabaerakonnal polnud valimiskampaanias teiste erakondadega võrreldavaid ressursse, siis toona veel kõik valijarühmad nende olemasolu ja ideid täiel määral ei teadvustanud. Nüüdseks on see
barjäär erakonna esimehe sõnul murtud, kuid ta nendeb, et tõusev reiting ei tõsta siiski nende mandaatide arvu Riigikogus.

"Reformierakonna langus on seotud sellega, et hirmutades valijaid taas Keskerakonnaga ning mitte rääkides valimislubaduste kulupoolest, kasutati ju sisuliselt dopingut. Nüüdseks on selle mõju lahtumas ja ma usun, et järgmine kord ei ole neil enam võimalik selliste meetoditega edu saavutada," vastas Hetkel küsimusele, mis võis olla Reformierakonna toetuse languse taga.

Sotsiaaldemokraatide toetuse tõus võib Herkeli sõnul olla seotud
esimehe vahetusest saadud värskusega, kuid ta nendib, et tõus on suur küll võrreldes kuu tagasi saadud tulemusega, kuid vaid üks protsent kõrgem sellest, mis mõõdeti kaks kuud tagasi.

Uuringust selgus, et kõige enam kasvas viimasel kuul sotsiaaldemokraadite toetusprotsent (13 protsendilt 18 protsendile), samuti kasvas ühe protsendi võrra ka Vabaerakonna toetus (14 protsendilt 15 protsendile).

Keskerakonna toetus kahanes 31 protsendilt 28 protsendile, Reformierakonna toetusprotsent kahanes kuuga 18 protsendilt 16 protsendile, EKRE toetus langes 7 protsendilt 6 protsendile ning IRL-i toetus püsis üheksal protsendil.