Herkel: peaministri jutt põhiseadusest kui arengu pidurist on ohtlik

Vabaerakonna esimehe Andres Herkeli sõnul kõlab peaminister Rõivase eile riigikogus väljendatud seisukoht, et põhiseadus ei tohi haldusreformi pidurdada, ohtlikult ja seab põhiseaduse autoriteedi kahtluse alla, teatas Vabaerakond.

„Tegemist on riskantse mõtteavaldusega täitevvõimu juhi poolt. Põhiseaduslikkusest üle sõitmine „helge tuleviku nimel“ peaks kuuluma totalitaarsesse minevikku, mitte kaasaegsesse õigusriiki. Valitsus ei tohi haldusreformi kitsaskohtade õigustamisel asuda põhiseaduse põhimõtteid kõrvale lükkama,“ ütles Herkel.

Herkeli sõnul ei ole põhiseadus arengu pidur ega lihtsalt õiguslik raam, vaid meie riikluse vundament ja demokraatlik kokkuleppe. „Siiamaani pole selget lahendust, mis eristaks omavalitsusele pandud omavalitsuslikke ja riiklikke ülesandeid ning looks vastava rahastussüsteemi. Riigikohtu 2010. aasta otsuse eiramised esinevad siiamaani,“ ütles ta.

„Eesti põhiseaduse 14. peatükk sätestab muuhulgas kohaliku omavalitsuse autonoomia ja kaitseb teda keskvõimu liigse sekkumise eest. Peaministri jutt, et riigikohtusse pöördunud 22 kohalikku omavalitsust kasutavad põhiseadust ettekäändena arengu, antud kontekstis haldusreformi, pidurdamiseks on ohtlik. Need omavalitsused ei sea küsimärgi alla riigi aluseid, vaid kaitsevad oma õigusi ja ei soovi leppida tsentraliseerimisega,“ ütles Herkel.

Vabaerakonna saadikud esitasid täna arupärimise justiitsminister Reinsalule seoses haldusreformi põhiseaduspärasusega.

Väljavõte 24.10.2016 riigikogu istungi stenogrammist (Vabaerakonna saadikute arupärimine haldusreformi kohta):

Kolmas küsimus: "Riigikohtult taotlevad põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist ja haldusreformi seaduse sätete kehtetuks tunnistamist kokku 22 omavalitsust. Kas ja valitsus on valmis vaatama üle sundliitmise mehhanismi ja miinimumnõuet elanike arvule? Kui antud olukorda on juba analüüsitud, siis millised on valitsuse sõnumid ja konkreetsed sammud olukorra selgitamiseks?"

(…)
Nüüd sellest põhiseaduslikust vaidlusest. Põhiseaduse roll on seada õiguslikud raamid. Põhiseadust ei ole kohane minu hinnangul kasutada ettekäändena arengu pidurdamiseks. Kui Riigikohtu otsuses peaks ära toodama, et mõni konkreetne seadusesäte vajab detailides täpsustamist, siis loomulikult ei jää muud üle, kui tuleb need täpsustused teha, aga ma väga loodan, et meil on võimalik selle reformiga igal juhul edasi minna selliselt, et Eesti saaks suuremad ja võimekamad omavalitsused. See on asi, mida Eesti inimesed päris kindlasti ootavad.