"Kas riigikogu erakonnad jäävadki rahas suplema ega kavatse teha ühtegi järeleandmist?" küsib Vabaerakonna esimees Andres Herkel.

Herkeli sõnul tõstis eelmisel nädalal riigikogu põhiseaduskomisjon käed püsti, leides, et neil puudub tahe ja mõistus ligi nelja tuhande allkirjaga kollektiivset pöördumist tõsiselt käsitleda. "See palliti Riigikogust "muul viisil" lahendamiseks justiitsministrile. Sellise vastutusest ära hiilimise aluseks olevat koalitsioonileppes sisalduv udune punkt, mis lubab analüüsida poliitilise konkurentsi elavdamise võimalusi."

Sellega tegi riigikogu komisjon Herkeli arvates mitu viga. Esiteks näitas üleolevat suhtumist tuhandetesse inimestesse, kes saatsid pöördumise riigikogule lootuses, et sellega hakatakse ka sisuliselt tegelema.

Teiseks ei ole selline samm lugupidav kollektiivse pöördumise institutsiooni kui sellise vastu. "Meenutagem, et allkirjadega riigikogu poole pöördumise võimalus kutsuti ellu läinud aastal ja seda Rahvakogu algatuse mõjul. Vabaerakondlaste algatus "Lõpetada erakondade ületoitmine!" oli esimene uue seaduse alusel riigikogule edastatud pöördumine."

Kolmandaks naeruvääristati Herkeli sõnul nii riigikogu rolli. "Pole siis põhjust imestada, kui parlamenti taas "valitsuse kummitempliks" hakatakse kutsuma."

Herkel kinnitab, et kohe pärast põhiseaduskomisjoni kapituleerumist esitas Vabaerakond seitsme küsimusega arupärimise justiitsminister Reinsalule.

"Niipea, kui riigikokku jõuab tuleva aasta eelarve, saame teha muudatusettepanekuid erakondade eelarvelise rahastamise kärpimiseks. Muuta tuleb ka erakonnaseadust. Komme teha võla peale valmiskampaaniat ja siis seda riigieelarvest võetud rahaga kinni maksta on rumal ja demoraliseeriv. Loodetavasti saavad sellest aru ka nn kartellierakonnad, kes suutsid läbi viia uutest tulijatest suurusjärgu võrra kallima kampaania ning on nüüd hädas võlgadega," ütles Herkel.

Eesti Vabaerakonna algatusrühma ja endise poliitiku Jüri Adamsi eestvedamisel algatati kollektiivne pöördumine riigikogule ja selle toetamiseks koguti ligi 4000 allkirja. Pöördumise järgi tuleks erakondadele riigi rahalise toetuse andmist vähemalt poole võrra vähendada ning ükski erakond ei tohiks saada riigilt rohkem rahalist toetust, kui ta ise suudab endale raha koguda liikmemaksude ja annetuste kaudu.